Miks eesti keeles on nii? I

 

Harjutus 1. Paranda kõik vead.

1. Nüüd on luku nii, et see uks tuleb kindlasti luku panna.

2. Laps jäi tuppa lukku taha.

3. Mulle meeldib tihti lootuses käia.

4. Lähme kiiresti maija.

5. Minu ema on kaupluses müüa.

6. Tänä peab jõudma veel poes käiä.

7. Pealinnlased võtsid osa koristustalgutest.

8. Laual oli praadgi.

9. Spordiringidesse oodatakse kõikki poise.

10. Jõuan kohale 10 minutis.

11. Tööle hakati novembril.

Harjutus 2. Tee iga sõnaga lühike näitelause. Osa sõnu on mitme tähendusega, kui oskad, tee mitu näitelauset.

Hea, hästi, mitte, terve, otsa (otsas, otsast), kohal (kohale, kohalt), vastu, ümber, ringi, oma, mingi, miski (midagi), võima, saama, jääma, muutuma, küll, pärast

 

 

Harjutus 3. Pane kirja ühend- ja väljendverbe, mille üks osa on „vastu“.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Harjutus 4.

1. Selle teksti leiad oma (lugemik) .....................................................................

2. (juhuslik) ...................................otsuse mõju võib osutuda (saatuslik) ..............................

3. Selle probleemi lahendamiseks piisab sinu (heatahtlikkus) ...............................................

4. Lapsed on väga (püüdlik) ..........................................................

5. (seelikud) .............................................................. pikkus muutub aja jooksul

6. Saalis võis kohata vaid (õnnelik ja sõbralik) ...........................................................................

nägudega inimesi.

7. Tavaliselt korjan metsmaasikaid (lagendikud) .......................................................................

8. Liigse (tagasihoidlikkus) ........................................................... pole mõtet kiidelda.

9. Naabrid esitasid (vastastikused) ........................................................ süüdistusi.

10. (päevikud) ........................................................ hakati tõsisemalt suhtuma.

11. Saalis jagati (aednikud) ..................................................... nõuandeid.

12. Sellel ballil autasustati (kirjanikud ja kunstnikud)...............................................................

13. Me teeme (vastastikune kasulik) .............................................................................. tööd.

14. Laual oli läbisegi (õpik ja taldrik) ......................................................

15. (ettevõtlikkus) ........................................... on elus kasu.

HÄÄLIKUOROGRAAFIA

Tähestik ja häälikud

a, b, c, d, e, f, g, h, i, j, k, l, m, n, o, p, q, r, s, š, z, ž, t, u, v, w, õ, ä, ö, ü, x, y

Helilised:
täishäälikud e vokaalid – a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü
kaashäälikud e konsonandid – l, m, n, r, v, j
Helitud:
kaashäälikud e konsonandid – g, b, d, k, p, t, s, h, f, š, z, ž

 

Välted ehk häälikupikkused

Lühike häälik (I välde)	Pikk häälik (II välde)	Ülipikk häälik (III välde)
sama	saame	Saama (kõik vokaalid samuti)
kali	kallis	kallid
urin	vurrid	vurre
kamin	kammid	kamme
kana	kannud	kanne
asi	kassid	kasse
ehe	tsehhid	tsehhe
kava	-	kavva
maja	-	-
-	pilafi	pilaff, pilaffe
-	dušid	dušš, dušše
lugu	luku	lukk, lukke
koda	kotid	kott, kotte
tibu	tipud	tipp, tippude

 

Mõnes ühesilbilises sõnas kirjutatakse viimane häälik ühe tähega, ehkki hääldub pikalt: mul, ma, jah

 

Hääldamisest

Eesti keele õigekirjas kehtib foneetiline printsiip, see tähendab kirjutame nii, nagu hääldame.

AGA

- palatalisatsioon ehk peenendus: palk, hall, sall, loll, nunnu

- kirjutame üü, hääldame üi: müüa, lüüa, süüa, müüakse, lüüakse, süüakse, hüüa, püüa;

üi ainult rüiu ja süit

NB! müüa ja müüja, käia ja käija

- kirjutame jj, hääldame ij: majja, ojja, ajju

- hv hääldub peaaegu nagu f: kohv, ahv, kahvel, kohver, krahv, trühvel

 

ji – ainult sõnas projitseerima (mujal tuleb erand – tühi- tühja – tühj(i)e)

 

Eesti keeles ei ole vokaalharmooniat, ö, ä, ü, õ esinevad ainult 1. silbis.

Erand: aitäh

 

 

 

Eesti keele ortograafia põhireeglid

1. Kaashäälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega.

Nt kuplid, aktus, purke, värske, monarh

Erandid. Ükski täht ei lange sõnast välja, st kaashäälikuühendis võib kõrvuti olla kaks (mõnikord kolm) samasugust tähte:

1) liide -gi/-ki ees - tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki;

2) sõnade liitumisel – keskkool, võrkkiik, plekkkatus, pappkarp, allkiri;

3) liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb – õhkkond, keskkond, modernne, kompleksseid;

4) l, m, n, r järel olev s, kui samaaegselt on täidetud kaks tingimust:

- s on ülipikk (III välde) – marss, pulss, simss, nüanss;

- s-le ei järgne kaashäälikut – marssida, aga mäslema (põhireegi järgi).

 

2. Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval k, p, t (lahke, kopsik, peatselt), heliliste kõrval g, b, d (kõrvaldas, õmmeldi, kaergi)

Helitu hääliku kõrval võib olla g, b, d

1) liitsõnades: umbkaudu, raudtee, kingsepp

2) liite ees: jalgsi, valdkond, kodakondsus,

3) sama sõna erinevates muutevormides: leidma – leidsin, kärbsed – kärbsed, moodne - moodsad

AGA tüve algkuju ei säili astmevahelduse korral rg:rk - ärgas:ärksa, ergas:erksa, tõrges: tõrksa; lb:lp - hõlbus:hõlpsa

4) võõrsõnades: absoluutne, anekdoot, vodka, röntgen

 

Kahe täishääliku ja täishäälikuühendi ehk diftongi järel kirjutatakse III välte k, p, t ühe tähega: kook, niita, kiita, kõiki, paati

Erand: poiss (poisi, poissi, poisse)

 

VALIK SÕNU

 

hea (omadussõna ehk adjektiiv), nt Siin on hea söök.

hästi (määrsõna ehk adverb), nt Kuidas sul läheb? - Mul läheb hästi.

 

ei – mitte

Ma ei ole rõõmus.

Poisid ei ole kunagi lennanud.

Olla või mitte olla?

Palun mitte rääkida!

Mina ka mitte.

Ma ei taha mitte midagi.

Kas sa tahad jäätist? Mitte jäätist, vaid limonaadi. Mitte mina ei taha jäätist, vaid tema.

 

terve

1. määratlev asesõna (pronoomen)
- näitab, et kõnesolevat eset, kohta, ajavahemikku, isikute rühma käsitletakse täies ulatuses, tervikuna; kogu.Terve põrand värviti üle. Terve teine korrus seisab tühi.
- rõhutab, tugevdab, tõstab esile järgnevat sõna või lauseosa. Terve hulk küsimusi. Terve virn dokumente.
2. omadussõna (adjektiiv)
- sellises seisundis olev, kus kogu organism funktsioneerib normaalselt, on heas korras (ka organismi üksikute osade normaalse seisundi kohta), heas tervises olev, mitte haige ega viga saanud. Terve inimene. Terved kopsud, närvid, hambad. Laps sündis terve ja tugevana.
- heast tervisest tunnistust andev, seda väljendav. Terve puna põskedel. Tal on terve välimus.
▷ Liitsõna: ebaterve.
- tervisele kasulik, tervislik. Terved eluviisid. Elab tervet elu.
- loomulik, normaalne, rikkumata, eluterve. See on igati terve uudishimu. Uus juht püüdis kollektiivis luua senisest tervemat õhkkonda.
- (esemete kohta) korras ja kasutuskõlblik, mitte katkine. Terved sukad, sokid, kindad. Klaas kukkus käest maha, aga jäi terveks.
- mitte osadeks lõigatud, tükeldamata. Kompotis olid terved marjad. Lauale toodi terved tomatid, redised.

 

otsa – otsas – otsast

1. genetiiv + postpositsioon

- pealmisel pinnal või ülemise osa peal; tipus, teravikus või otsmise osa küljes. Linnupesa on puu otsas. Mees istus kännu otsas. Tänava otsas on suur maja. Võta karp kapi otsast maha.

- aeg. Olen õppinud kursusel aasta otsa.
2. määrsõna (adverb)
- lõpul, läbi. Toit on otsas. Tal on õppimisest isu otsas. Sellega oli meie jutt otsas.
- küljes, peal. Kui õnge viskad, on kala kohe otsas.

 

kohale – kohal - kohalt

1. genetiiv + postpositsioon
- millestki, kellestki ülalpool, sellest kõrgemal. Lennuk tegi linna kohal mitu tiiru. Kajakad tiirlevad mere kohal. Järve kohal hõljub udu.
2. määrsõna (adverb)

ettenähtud paigas, kellelegi püsivamalt määratud paigas; päral, saabunud, pärale jõudnud. Direktor oli terve päeva kohal. Püüdsin helistada, kuid sind polnud kohal. Sinu pakk on kohale jõudnud.

 

vastu

1. genetiiv + postpositsioon
- asendi poolest esiküljega (näoga) otse kellegi esikülje (näo) poole, otse kellegi või millegi ette. Kool ehitati lasteaia vastu. Võttis laua äärde isa vastu istet.
- millegagi või kellegagi vahetus kokkupuutes, millelegi või kellelegi toetuv. Nõjatub aia vastu. Surus raamatu rinna vastu.
- osutab millelegi vastuminekule, kellegi vastuvõtmisele. Poisid läksid rongi/rongile vastu. Läks sadamasse sõbrale vastu.
- väljendab vastuseisu, vastuolemist kellelegi või millelegi. Kes pole meie poolt, on meie vastu. Olen ettepaneku vastu.
- osutab, kellega või millega on mingi tunne, suhtumine, tegevus seotud, kellele või millele see on suunatud, kelle või mille suhtes miski toimub. Armastus isamaa vastu. Viha varaste vastu. Muutus minu vastu sõbralikumaks.
- vältimaks või eemaldamaks midagi. Tablett peavalu vastu. Selle haiguse vastu rohtu ei ole.
- osutab millekski ettevalmistavale tegevusele. Orav valmistab talve vastu. Teeb reisi vastu ettevalmistusi.
- (tasu, tagatisega ühenduses) eest. Tegi seda väikese tasu vastu. Sai allkirja vastu vabaks.
- (hääletuse, võistluse jne. arvulise suhtena väljendatud tulemuse kohta). Ettepanek lükati tagasi 12 häälega 7 vastu. Eestlased said kolm esikohta soomlaste kahe vastu.
- koos verbiga „vahetama“ asendamise, ümbervahetamise kohta. Vahetas tööriided teiste vastu. Riided vahetati toidu vastu. On oma naise uue vastu vahetanud.
- (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Silm silma vastu, hammas hamba vastu. Võideldi mees mehe vastu. Kätt tõstma kellegi vastu.
2. prepositsioon + partitiiv
- (hooga) millegagi vahetusse kokkupuutesse; vahetus kokkupuutes; pihta, külge. Koputas vastu seina. Lõi jalaga vastu maad. Tuul peksis oksi vastu akent. Auto sõitis vastu aeda.

- (ühendites löömise ja löödud saamise kohta); piki, mööda. Tõmbas, virutas, andis vastu hambaid, vastu vahtimist.
- millegi liikumise suuna suhtes risti teistpidi, vastupidi; millegi poole, millegi suunas. Ujus vastu vett, vastu voolu. Hoidis paadinina risti vastu lainet. Pööra kõht vastu päikest!
- vahetult enne. Tuli koju vastu hommikut. Kuhu sa veel vastu ööd lähed? Ööl vastu tänast puhkes torm.
- millegi vastaselt; kiuste. Abiellus vastu (isa) tahtmist. Otsustati vastu meie soovi.
- (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Vastu taevast saatma, põrutama, lendama. Vastu pükse saama. Vastu karva käima, olema. Kedagi vastu karva silitama. Peaga vastu müüri, seina jooksma. Nina vastu lina.
3. määrsõna (adverb)
- liikumist märkivate verbide laiendina, 1) osutab, et keegi või miski liigub kulgeja liikumisele vastupidises suunas. Tüdruk jooksis emale vastu. Ühtki autot ei tulnud vastu.

Ka piltlikult. Teater läheb vastu uuele hooajale. 2) osutab kellegi vastuvõtmisele, millelegi vastuminekule. Läksime jaama vanaemale vastu. 3) osutab kellegi või millegi liikumisele kuhugi poole, kellegi v. millegi suunas. Haige sirutas käed õele vastu. Õienupud sirutusid päikesele vastu. 4) (lõhna vms. kellenigi levimise kohta). Vastu hoovab magusat lõhna. Kuum leitsak lööb leiliruumist vastu. 5) osutab millenigi jõudmisele. Viimaks tuli meri vastu. 6) (muu millegi suhtes vastassuunalise tegevuse kohta). Poisid tirisid köit oma poole, tüdrukud sikutasid vastu.
- väljendab vastuolemist, vastuseisu, vastupanu, keeldumist, eitamist, järeleandmatust. Reis jäi ära, sest kõik olid vastu. Oled sa poolt või vastu?
- esineb vastumeelsust, vastikust väljendavates ühendverbides. Inimeste lärmakus ja pealetükkivus hakkas vastu.
- esineb püsimist, säilimist, jaksamist väljendavates ühendverbides. Raske oli, aga pidasime vastu. Joomata siin kuumas kaua vastu ei pea.
- (millelegi reageerides) vastutasuks, vastuseks, omakorda; (vastassuunas) tagasi. Midagi peaks toidu eest vastu ka andma. Aga mida ma su aitamise eest vastu saan? Kirjuta mulle vastu!
- (kedagi või midagi võrreldes) vastukaaluks, võrdväärsena kõrvale. Talle pole meil midagi vastu panna. Malemängus sa mulle vastu ei saa.
- vaatamist märkivate verbide osana, =otsa. Tütar vaatas emale vihaselt vastu. Autost vahtisid politseinikule vastu ehmunud poisid.
- esineb ühendites, mis märgivad millegi (peegeldusena, eredalt) paistmist. Aknaklaasilt peegeldus vastu talvemaastik. Toanurgast läikisid vastu kassi kollased silmad.
- muude tähenduslikult lahutamatute ühendverbide osana, nt vastu tulema, vastu võtma

 

ümber

1. prepositsioon + genetiiv; genetiiv + postpositsioon
- osutab millegi kui keskpunkti suhtes ring- või pöörlemisliikumisele. Maa tiirleb Päikese ümber. Algas teekond ümber maailma.

- osutab millelegi, millest kaarega möödutakse. Sõudsime paadiga ümber maanina. See pood on meist ainult ümber nurga.

- ümber nurga (piltl) =kaude, mitte otse. Sellest räägiti ümber nurga, vihjamisi.
- midagi või kedagi ümbritsevasse asendisse. Seo see pael endale käe ümber. Lõi käed ümber puupaku ja püüdis seda tõsta. Istus ja asetas käed ümber põlvede.
- midagi või kedagi (sõõrina) ümbritsemas; ümberringi. Laua ümber istus mitu meest. Istusime kõik ümber suure laua. Kükitasime kolmekesi ümber lõkke.
- askeldamas, tegevuses, liikumas millegi või kellegi läheduses või juures. Liblikas tiirleb lille ümber. Ats keerles kogu õhtu Viivi ümber. Inimesed askeldasid ümber autode.
- koondumisele millegi või kellegi kui keskuse või suunaandja juurde. Ajalehe ümber kogunes peagi kindel lugejaskond.
- osutab millegi (või kellegi) keskpunktiks olekule (jutuajamistes, vaidlustes, sündmustes jne.). Jutt keerles kalapüügi ümber. Seadusemuudatuse ümber oli palju kära.
- (arvuliselt) umbes, ringis. Kohale tuli üksnes paarikümne inimese ümber.
- (ajaliselt) paiku, ringis. Kell võis kuue ümber olla, kui ta hommikul koju jõudis.
- esineb fraseologismides, nt Nagu kass ümber palava pudru käima. Kedagi sõrme ümber mässima.
2. määrsõna (adverb)
- oma telje või keskpunkti suhtes ringjoone või kaare kujuliselt ringi. Vesi ajab vesiratast ümber.
- ümbritsevasse asendisse, (ringina) ümbritsema. Tegi krundile aia ümber. Iidsele kindlusele on aastasadadega linn ümber kasvanud.

- riietusesemete katteks võtmise või seljasoleku kohta. Kui sul külm hakkab, võta endale suurrätt. Naisel oli hommikumantel ümber.

- millegi või kellegi suhtes ringina ümbritsevasse, piiravasse seisu asumise kohta. Vaenlane piiras lossi ümber.
- ümbritsemas, ümberringi. See oli väike lagendik, mille ümber kasvas tihe mets.
- vastupidisesse suunda, teistpidi, ringi. Pööras ukse peal sõna lausumata ümber ja läks tagasi. Autol pole siin ruumi ümber keerata.
- (vaatamisega ühenduses) mitmesse suunda, mitmele poole, ringi. Vaatas abiotsivalt ümber.
- teise kohta, teisale, ringi. Kallas kartulid kotist ümber kasti. Toataimi istutatakse aeg-ajalt ümber suurematesse pottidesse.
- püst- v. normaalasendist pikali või kummuli. Komistas tooli otsa ja see läks kolinal ümber.

- koos verbiga „lükkama“ osutab millegi paikapidavuse, õigsuse kummutamisele. Neid fakte polnud võimalik ümber lükata.
- teise külje peale, teistpidi. Pöörab pannil lihaviile ümber.
- (ühenduses muutmise või muutumisega:) teistsuguseks, teiseks, ringi. Mitmed vanad hooned on kohendatud ja ümber ehitatud. Vana tuulik ehitati ümber kohvikuks.

- oma sõnadega (edasi andes). Ma ei saa sulle kogu teost ümber jutustada, pead ise lugema. Võimatu on merehädaliste kannatusi ümber jutustada.

- (nimetamisega ühenduses) uutmoodi, teisiti, teise nimega. Paljud tänavad on ümber nimetatud.

- märgib, et midagi tehakse uuesti või üle, otsustatakse uuesti vms. Osa müüri tuleb ümber laduda.
- (ajaliselt) otsa, mööda, läbi; otsas, möödas. Tema teenistusaeg hakkab ümber saama.
- ringiga, kaarega, mitte otse. Sellest asjast ei saa me üle ega ümber = seda ei saa kuidagi vältida.
- koos verbiga „käima“ moodustab püsiühendi, mis väljendab kellegagi käitumist, kellegi või millegi kohtlemist. Ülemus peab oskama oma alluvatega viisakalt ümber käia. käiks. Poiss käib oma raamatutega lohakalt ümber. Kas sa oskad arvutiga ümber käia?

 

ringi

1. määrsõna (adverb)
- suletud kõverjoone kujuliselt ümber oma telje või keskpunkti, ümber mingi keskme, ringjoone vm. sellelaadse, ringiratast. Karussell käib ringi. Edu pani pea ringi käima.
▷ Liitsõna „ratasringi“.
- teistpidi, 180 kraadi, ümber. Pööras end ringi ja jooksis tuldud teed tagasi. Buss pööras lõpp-peatuses ringi.
- koos verbiga: siia-sinna, siin-seal, mitmes suunas ja/v. paigas, ilma selgema sihita, niisama. 1) Käisime mitu tundi linnas ringi. Nad ekslesid mitu tundi metsas ringi. Pudel käib ringi. (= käest kätte) 2) liikumisega seotud tegevust väljendava verbiga. Ema askeldab, toimetab, talitab köögis ringi.
- ümberringi, igal(e) pool(e), kõikjal(e). Vaatas tühjas toas ringi.
- ringiga, kaarega, mitte otse. Ringi minnes on teekond palju pikem.
- ümber, uuesti üle: teistsuguseks, teise kohta vms. Asjaajamine korraldati ringi. Ta paigutas mööbli ringi.
- püsiväljendina koos verbiga „käima“: kohtlema, ümber käima. Ta ei oska inimestega ringi käia. Lapsed käisid tulega hooletult ringi.
2. nominatiiv + postpositsiion

läbi, kestel. Puhkemaja töötab aasta ringi. Neil oli värske kala aasta ringi laual.

oma

- võib viidata nii elusale kui ka elutule tegevuse subjektile.

Läksin reisile oma abikaasaga.

- Sa võta oma asjad kaasa, kui minema hakkad.

Esineb tavaliselt muutumatuna, vaid rõhulisena ja kindlates püsiühendites võib ta ühilduda oma põhisõnaga.

Me elame omal maal.

Omad vitsad peksavad.

OMA kasutamine ENDA asemel on võimalik peamiselt omastavas käändes või väliskohakäänetes, kui lisandub omamistähendus.

Pea koera alati oma/enda juures.

Lapsed said omale/endale hea sõbra.

Ta laskis omal/endal pea paljaks ajada.

 

mingi – miski (millegi, midagi)

mingi - selline, mis või kes on lähemalt määratlemata, täpsemalt teadmata; lauses atribuudina.

(jaatavas lauses)

Lehitsesin mingeid ajakirju.

(eitavas lauses teeb harilikult eituse kategoorilisemaks).

Mehel polnud kaasas (mitte) mingit isikut tõendavat dokumenti.

Mul pole (mitte) mingit paberit.

miski - märgib teadmata v. lähemalt määratlemata eset, nähtust v. asjaolu.

Too mulle poest midagi. Ära too mulle (mitte) midagi.

Too mulle poest midagi head.

(Too mulle poest mingeid komme).

 

võima
- on „tohtima“ sünonüüm. Siin võib/tohib käia välisjalanõudega. Siin ei või/ei tohi suitsetada.

- näitab, et tegevus on võimalik, sest tegija soovib seda teha. Ma võin sind aidata.

- näitab, et millegi juhtumine on tõenäoline. Homme võib hakata vihma sadama.

 

Saama (modaalverbina)
tähendab, et midagi on võimalik teha, sest selleks on olemas vajalikud tingimused. Ma saan kinno minna, sest mul on aega. Ma ei saa peale tulla, sest mul ei ole kingi.

saama – jääma – muutuma – minema (+ translatiivi)

Saame tuttavaks! Haige saab terveks. Mees sai kaineks. Saan järgmisel aastal kolmekümneseks.

Laps tahab saada arstiks.

Lapsed jäävad tihti haigeks. Ta on vanaks jäänud. Mees jäi purju.

Olukord muutub keerulisemaks. Ilm läheb (muutub) ilusamaks. Ta läks näost punaseks.

 

küll

Kas-küsimuse vastuses alati koos verbiga ja verbi järel.

Kas sa tuled? - (Jah, küll.) (Jah, küll tulen.) Jah, tulen küll.

 

Väiksed sõnad

1. sidesõnad ehk konjunktsioonid

2. määrsõnad ehk adverbid : 1) iseseisvad määrsõnad, 2) abimäärsõnad ( - kuuluvad verbi juurde, - rõhumäärsõnad)

3. ees- ja tagasõnad (=kaassõnad) ehk pre- ja postpositsioonid

 

 

Erinevused aja väljendamisel

1. olevat käänet (essiivi) (-na) ei kasutata aja väljendamisel.

2. esmaspäevast kolmapäevaNI, kella kuueNI

3. PÄRAST:

   - Pärast kella kolme.

   - Kolme minuti pärast.

   - pärast(poole)

   - sellepärast – Tahtsin sind näha, sellepärast tulin siia.

4. Jõudsin kohale TUNNI AJAGA, maja ehitati AASTAGA = AASTA JOOKSUL, Lennuk lendab Helsingist Tartusse 40 minutiga.

5. novembris, AGA 3. novembril

6. Ei ole suitsetanud 2 aastat. (moneen vuoteen), ma ei ole teda näinud mitu päeva (moneen päivään).

    

 

 

VORMIÕPETUS EHK MORFOLOOGIA

 

Käändsõnad ehk noomenid

 

kääne	küsimused	käändelõpp
1. Nimetav (nominatiivi)	mis? kes? (mikä? kuka? mitkä? ketkä?)	-
2. Omastav (genetiivi)	mille? kelle? (minkä? kenen?)	-
3. Osastav (partitiivi)	mida? keda? (mitä? ketä?)	-t, -d
4. Sisseütlev (illatiivi)	millesse? kellesse? kuhu? (mihin? keneen?)	-sse
5. Seesütlev (inessiivi)	milles? kelles? kus? (missä? kenessä?)	-s
6. Seestütlev (elatiivi)	millest? kellest? kust? (mistä? kenestä?)	- st
7. Alaleütlev (allatiivi)	millele? kellele? kuhu? (mille? kenelle? mihin?)	-lle
8. Alalütlev (adessiivi)	millel? kellel? kus? (millä? kenellä? missä?)	-l
9. Alaltütlev (ablatiivi)	millelt? kellelt? kust? (miltä? keneltä? mistä?)	-lt
10. Saav (translatiivi)	milleks? kelleks? (miksi? keneksi?)	-ks
11. Rajav (terminatiivi)	(kuni) milleni? kelleni? (esim. mihin asti?)	-ni
12. Olev (essiivi)	millena? kellena? (minä? kenenä?)	-na
13. Ilmaütlev (abessiivi)	(ilma) milleta? kelleta? (esim. ilman mitä?)	-ta
14. Kaasaütlev (komitatiivi)	(koos) millega? kellega? (esim. kenen kanssa?)	-ga

 

- NI-NA-TA-GA käänetes on pronoomenid ja adjektiivid omastavas käändes (genetiivis).

Selle ilusa majani, selle ilusa majana, selle ilusa majata, selle ilusa majaga

 

- Kohast rääkides on küsimused kuhu? kus? kust?

 

- Paljudest väga tavalistest sõnadest kasutatakse ainult lühikest sisseütlevat.

Soome, kappi, lumme, tuppa, pähe

 

- Mitmuse nominatiivi lõpus on alati -d.

 

- Eesti keeles on de/te-mitmus ja i-mitmus

de/te-mitmus

(ainsuse osastav) maad – (mitmuse omastav) maade ... maadesse, maades jne

(ainsuse osastav) pead – (mitmuse omastav) peade ... peadesse, peades jne

(ainsuse osastav) vana – (mitmuse omastav) vanade ... vanadesse, vanades jne

(ainsuse osastav) kooli – (mitmuse omastav) koolide ... koolidesse, koolides jne

(ainsuse osastav) keelt – (mitmuse omastav) keelte ... keeltesse, keeltes jne

(ainsuse osastav) raamatut – (mitmuse omastav) raamatute ... raamatutesse, raamatutes jne

(ainsuse osastav) hammast – (mitmuse omastav) hammaste ... hammastesse, hammastes jne

(ainsuse osastav) mõtet – (mitmuse omastav) mõtete ... mõtetesse, mõtetes jne

AGA (ainsuse osastav) autot – (mitmuse omastav) autode ... autodesse, autodes jne

 

 

 

- i-mitmus on alati siis, kui mitmuse osastava lõpus on -id.

1) 1-silbilised astmevahelduseta sõnad, mille lõpus on pikk vokaal: maa (maa – maad) – maid ... maile

2) 3-silbilised astmevahelduseta sõnad: raamat (raamatu – raamatut) – raamatuid ... raamatuis

3) 4-silbilised astmevahelduseta sõnad: huvitav (huvitava – huvitavat) – huvitavaid ... huvitavais

4) 2-silbilised astmevaheldusega sõnad, milles on ülipikki häälikuid: valge (valge – valget) – valgeid ... valgeist

5) astmevahelduslikud sõnad, mille genetiiv on tugevas astmes: hammas (hamba – hammast) – hambaid ... hambaist

 

- Omadussõnade võrdlemisel kõige + komparatiiv: kõige ilusam, kõige parem

 

- Isikuliste asesõnade (personaalpronoomenite) lühivariandid on lauserõhutus kohas tavalisemad kui pikad vormid.

Kellena su vend töötab?

- Mõned lühivariandid võivad esineda ka rõhulises positsioonis.

Anna see mulle (või minule)!

- Pikad variandid võivad olla lauses nii rõhutus kui ka rõhulises positsioonis,

Tema (või ta) nõustub sellega kindlasti.

Tema sellega küll ei nõustu.

 

- ik- sõnade käänamine

• -ik, õpik:õpiku:õpikut:õpikusse; õpikud:õpikute:õpikuid:õpikutesse=õpikuisse

• -lik, korralik:korraliku:korralikku:korralikusse=korralikku; korralikud:korralike (korralikkude):korralikke:koralikesse (korralikkudesse); samuti -nik, -mik, -stik, -ndik

• -nik (-mik), kirjanik:kirjaniku:kirjanikku:kirjanikusse=kirjanikku; kirjanikud:kirjanike (kirjanikkude):kirjanikke:kirjanikesse (kirjanikkudesse)

• -stik, sõnastik:sõnastiku:sõnastikku:sõnastikusse=sõnastikku; sõnastikud:sõnastike (sõnastikkude):sõnastikke:sõnastikesse (sõnastikkudesse)

• -ndik, tasandik:tasandiku:tasandikku:tasandikusse; tasandikud:tasandike (tasandikkude):tasandikke:tasandikesse (tasandikkudesse)

• -likkus, korralikkus:korralikkuse:korralikkust:korralikkusesse; (korralikkused)

• -stikku, vastastikku

• -stikune, vastastikune:vastastikuse:vastastikust:vastastikusesse; vastastikused:vastastikuste:vastastikuseid:vastastikustesse

   

Tegusõnad ehk verbid

- Erandlik verb - minema, minna, lähen, läksin, läinud, minnakse, mindud

 

- Imperfekt

• si-imperfekt, ainult sõnades olema, tulema, panema, surema, pesema, tegema, nägema, pidama, sööma, jooma, tooma, looma, lööma, saama, jääma on i-minevik

• sina, nemad olid, kirjutasid, õppisid

- Täiendina (atribuudina) nud- ja tud-kesksõna (partitsiip) ei käändu

Rääkisin palju lugenud inimestega.

Võib-olla jätab Mari kirjutatud kirja saatmata.

AGA - seisundimäärusena: Murest murtuna tormas ta tuppa.

- Järeltäiendina: Nendelt meestelt, hallipäistelt ja paljunäinutelt, on mõndagi õppida.

NB! Liitega sõnad surnu, eksinu, ellujäänu, petetu, nähtu, armastatu käänduvad.

Metsa eksinuid otsiti helikopteriga.

Ta unistab oma armastatust kogu aeg.