| 
  • If you are citizen of an European Union member nation, you may not use this service unless you are at least 16 years old.

  • You already know Dokkio is an AI-powered assistant to organize & manage your digital files & messages. Very soon, Dokkio will support Outlook as well as One Drive. Check it out today!

View
 

TULETAMINE II

Page history last edited by Helja Kirber 9 years, 9 months ago

TULETAMINE e TULETUS e DERIVATSIOON II

 

Eesti keele sõnamoodustusviisid:

  1. liitmine – emakeel, emaõigus, vanaema

  2. tuletamine – emake, emalik, emalikkus

  3. lühendamine – laboratoorium – labor, informatsioon - info

 

Eesti keel on arenenud sõnamoodustussüsteemiga keel, liitsõnu ja tuletisi on on palju rohkem kui juursõnu.

Sõnapered – Silvi Vare „Eesti keele sõnapered“ I ja II köide - info http://portaal.eki.ee/dict/spi/pered/

 

MÕISTED:

  1. tuletamine, 2. tüvi, 3. liide, 4. tuletis e derivaat

     

MÕTLE VÄLJA SÜGISEGA LIITUVAID TULETISI, nt kuldne

 

 

 

 

 

OMADUSSÕNALIITED

LIIDE

VÄLJENDAB

NÄITEID

-ne

koosnemist, sisaldust, kokkupuudet või mõõtu

nimisõnadest:

kuld – kuldne; jahu – jahune; kalju – kaljune

vill:villa – villane; liiv:liiva – liivane

mets:metsa – metsane; tolm:tolmu – tolmune

liiter:liitri – liitrine; euro – eurone

määrsõnadest:

siin – siinne; seal – sealne; lahti – lahtine

vähe – vähene; pruunid silmad – pruunisilmne

terav meel - teravmeelne

-line

tunnust, kuju või vormi, ala või valdkonda

nimisõnadest:

triip:triibu – triibuline; plekk:pleki – plekiline

tume nahk – tumedanahaline; laine:laine – laineline

ajalugu:ajaloo – ajalooline

klass:klassi – (üheksa)klassiline

klassika – klassikaline; matemaatika - matemaatiline

-lik

sarnasust

Nimisõnadest:

ema – emalik; laps:lapse – lapselik

taevas:taeva – taevalik

ühiskond:ühiskonna – ühiskondlik

õnne:õnne – õnnelik

tegusõnadest:

kartma – kartlik; leidma – leidlik; teadma – teadlik

-tu

omaduse puudumist

nimisõnadest:

abi – abitu; anne:ande – andetu; keel:keele – keeletu

maitse:maitse – maitsetu

tegusõnadest:

ravima – ravimatu; ootama – ootamatu

-kas

omaduse rohkust (nimisõna + kas) või vähesust (omadussõna + kas)

Nimisõnadest:

anne:ande – andekas, iga:ea – eakas

omadussõnadest:

mahl:mahla – mahlakas

hapu – hapukas, lilla - lillakas

-jas

sarnasust

nimisõnadest:

klaas – klaasjas; piim – piimjas

uss – usjas; kauss - kausjas

-ke(ne)

deminutiivsust

omadussõnadest:

vaene:vaese – vaeseke(ne)

väike:väikse - väikseke(ne)

-ik

 

nimisõnadest:

laps – lapsik; mets - metsik

-lane

 

nimisõnadest:

aeg – aeglane

omadussõnadest:

väike – väiklane; õige – õiglane

haige – haiglane; kahtlus - kahtlane

-ldane

 

omadussõnadest:

lühike – lüheldane; pikk – pikaldane

üksik – üksildane

-mine

paiknemist, asetust

nimisõnast:

äärmine, nurkmine

määrsõnast:

eesmine, tagumine, seesmine, välimine, eelmine

 

ÕIGEKIRI

Eesti keele kirjutamisel kehtib konsonantühendireegel, mille järgi hääldamise pikkusest hoolimata kirjutatakse konsonantühendis kõik ühe tähega, nt number, mõtlematu, värske, purke.

Selle järgi ka usjas, vatjas, linlik, leplik, metalne.

Konsonandiühendireeglist on erandeid millest üks ütleb, et kui sõna lõpeb ja liide algab sama tähega, jäävad mõlemad alles, nt modernne, kompleksne – kompleksseid (NB! Sama kehtib ka nimisõnatuletiste puhul, näiteks õhkkond, keskkond).

Liitega sõnades võivad kõrvuti sattuda i ja j, nt otsija, nägija, tegija.

 

KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE

  • ne- ja line-liiteline omadussõna kirjutatakse kokku eelneva käändsõnalise täiendiga, nt viieaastane, linnadevaheline

  • kui täiend on mitmesõnaline, kirjutatakse lahku, nt kahekümne viie aastane, suurte linnade vaheline

  • nimi, tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa liidetakse ne-ja line-liitelise omadussõnaga sidekriipsu abil, nt Tammsaare-nimeline, Läänemere-äärne, curry-maitseline (vrd karrimaitseline), u-kujuline, lik-liiteline; kui nimi või tsitaatväljend on mitmesõnaline, kirjutatakse lahku, nt Anton Hansen Tammsaare nimeline, suure U kujuline, persona non grata taoline

  • numbrit ja märki võib ne- ja line-liitelise omadussõnaga kirjutada kokku või ühendada sidekriipsuga, nt 10aastane = 10-aastane, +märgiline = +-märgiline

     

HARJUTUS 1. Kääname!

-ne, -line, -lane ja -mine

 

nominatiiv

genetiiv

partitiiv

illatiiv

ainsus

tolmune

tööline

aeglane

eelmine

 

 

 

mitmus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

-tu

 

nominatiiv

genetiiv

partitiiv

illatiiv

ainsus

õnnetu

 

 

 

mitmus

 

 

 

 

 

-kas

 

nominatiiv

genetiiv

partitiiv

illatiiv

ainsus

andekas

 

 

 

mitmus

 

 

 

 

 

-jas

 

nominatiiv

genetiiv

partitiiv

illatiiv

ainsus

piimjas

 

 

 

mitmus

 

 

 

 

 

-lik

 

nominatiiv

genetiiv

partitiiv

illatiiv

ainsus

leidlik

 

 

 

 

mitmus

 

 

 

 

 

 

-ik

 

nominatiiv

genetiiv

partitiiv

illatiiv

ainsus

lapsik

 

 

 

 

mitmus

 

 

 

 

 

 

 

HARJUTUS 2. Moodusta liidete abil omadussõnu järgmistest sõnadest:

isa

vana

vend

hea naaber

õpetama

meel

nägema

(enne) kuulma

laps

pind

värv

ruut

linn

rahvus

nurk

petma

kerge

aeg

kord

vaen

õnn

edu

armas

 

 

MÄÄRSÕNALIITED

 

LIIDE

VÄLJENDAB

NÄITEID

-lt

muudab omadussõna ja partitsiibi määrsõnaks

viisakas – viisakalt; solvunud – solvunult

pilkav – pilkavalt; väsinud – väsinult

-sti

samuti kui -lt muudab omadussõna ja partitsiibi määrsõnaks

VAATA TABELI ALT!

julge – julgesti; kiire – kiiresti

arvatav – arvatavasti; loodetav - loodetavasti

paras – parajasti

-ti

väljendab, millal või kuidas tegevus toimub

nimisõnast:

suvi – suviti, rühm – rühmiti

hilja – hiljuti; mitu – mitmeti

onomatopeetilised sõnad:

praksti, kõmdi, vopsti

-tsi

sünonüümne postpositsioonidega mööda, kaudu, pidi

meri – meritsi; maa – maitsi

telefon – telefonitsi; käsi - käsitsi

-kesi

hulka ja üksikuid teguviisi väljendavaid määrsõnu

kaks:kahe – kahekesi

kolm:kolme – kolmekesi

mitu:mitme – mitmekesi; tasa - tasakesi

-li

asendit või olukorda

nimisõnast:

kõht – kõhuli; selg - selili

istuli, pooleli, laiali

-vel, -vil

seisundit

omadussõnadest:

ärev – ärevil; põnev - põnevil

-si

teguviisi või suunda

arg – argsi; jalg – jalgsi

sedasi; edasi-tagasi

-stikku

asetust üksteise suhtes

rida – reastikku, ülestikku, lähestikku

-kil, -gil

asendit

praokil, kummargil, kükakil, käpakil

 

-sti on üldiselt sünonüümne lt-ga, kuid vähem kasutatav. Osa omadussõnade puhul on lt- ja sti-tuletised vabalt vahelduvad, nt julgelt = julgesti, kiirelt = kiiresti, mugavalt = mugavasti, räbalalt = räbalasti, osa puhul ilmneb tähenduserinevus, nt (kummardab) kangelt – (tahab) kangesti, parajalt (soe) – parajasti (siis, kui ..), vanalt (vanas eas) – vanasti (vanal ajal). tav-kesksõnadest tuletatakse -sti abil tõenäosust ja ebakindlust väljendavaid adverbe, nt arvatavasti, nähtavasti, kuuldavasti, mäletatavasti, loodetavasti.

 

HARJUTUS 3. Tuleta määrsõnaliidete abil järgmistest sõnadest määrsõnad:

kaheksa

oletatav

laisk

selg

magus

põlved

sõbralik

usutav

aeg

ärkama

HARJUTUS 4. Moodusta lt-liite abil omadussõnast määrsõna.

 

hoolimatu ................................ range .............................. segane ................................

vana......................................... andekas .......................... järjekordne .........................

võimatu .................................. aeglane ........................... humoorikas ........................

visa ........................................ hääletu ............................ tuline ..................................

väiklane ................................. mõttetu ........................... maitsekas ............................

 

HARJUTUS 5. Moodusta omadussõnast määrsõna.

Näidis: Maarika oskab (hea) inglise keelt. - Maarika oskab hästi inglise keelt.

  1. Paljud inimesed haigestuvad (kerge).......................................... nakkushaigustesse.

  2. Müüja naeratas (viisakas) ....................................................................

  3. Külalisi tervitati (soe) ......................................................................

  4. Kunstnik räägib oma töödest (huvitav) ..........................................................

  5. Kahjuks vastasite seekord (vale) ........................................

  6. Laul kõlab (kurb) ..........................................................

  7. Tunnen end üsna (halb) ..........................................................

  8. Ületa sõidutee (ettevaatlik) .......................................................

  9. Selle hea uudise võttis ta (rõõm) ............................................... vastu.

  10. Liisa riietub (moodne) ...............................................................

 

HARJUTUS 6. Kirjutage samatähenduslik tuletis.

Nt: külje peal > küljeli

  1. jala

  2. küljestikku, küljetsi

  3. pikaldaselt

  4. kähisedes

  5. (paljudel) öödel

  6. ilma eduta

 

HARJUTUS 7. Moodustage etteantud sõnadest tüvekordusega adverbid.

Nt: punkt > punkt-punktilt

  1. päev

  2. aeg

  3. samm

  4. järk

  5. aste

  6. kord

  7. tund

HARJUTUS 8. Vali sobiv määrsõna.

nukralt, eredalt, lohakalt, õigesti, õrnalt, rangelt, jõetult, võrratult, kuumalt,

kangekaelselt

  1. Kai koristab tuba ..................................

  2. Vanaema vaatas ................................ oma lapselapsi.

  3. Valgus paistab liiga .................................

  4. Ühtki suppi ei sööda nii ........................ , kui seda keedetakse.

  5. “Ma ei ole sinu tööga rahul,” ütles õpetaja ...................................

  6. Haige istus ................................... tugitooli.

  7. Poiss vaikis ...............................

  8. Leili laulab .......................................

  9. Jaanika naeratas ..................................

  10. Kõik harjutused olid tehtud ..................................

     

soodsalt, uudishimulikult, väärikalt, reipalt, heledasti, viletsalt, näljaselt, kummaliselt,

odavalt, haledasti

  1. Härra Tamm astus ........................ kodu poole.

  2. Tüdruk vaatas võõras toas .................................................... ringi.

  3. Miks te küll mind nii ...................................... vaatate?

  4. Päike paistis juba ........................................

  5. Kass näugus ...................................

  6. Praegu saate kõik suvekaubad ...................................

  7. Perekond elas ...............................

  8. Kaotada peab oskama .................................

  9. Koer vaatas ................................... külmkapi poole.

  10. Nii ............................... ta oma maja ei müü.

     

üleolevalt, ausalt, aeglaselt, ägedalt, kärsitult, salaja, valesti, mõtlematult, jalgsi, kiiresti,

põhjalikult

  1. Bussid ei sõitnud ja tuli .............................. minna.

  2. Vanake kõndis ................................ edasi.

  3. Sa pead kõik ........................... ära rääkima.

  4. Jaak ootas .................................. tunni lõppu.

  5. Marju valmistus eksamiks väga ..........................

  6. Jälle tegutses Priit .......................

  7. Kas ma ütlesin midagi .............................

  8. Poeg hakkas isale ................................. vastu.

  9. Ivo suhtus ................................... nooremasse vennasse.

  10. Päkapikud toovad ..................... kompvekke.

  11. Tuleb ............................. jaama minna.

 

kulinal, isukalt, vägisi, kiiremini, vilksamisi, käsitsi

  1. Talle tundus, et ta nägi tihedas rahvahulgas ….................................................. oma sõpra.

  2. Sõitke ….............................................., ma jään lennukile hiljaks.

  3. Janune laps jõi ….............................................................

  4. Röövel võttis talt …........................................................... kogu raha ära.

  5. Need …......................................................... valmistatud esemed on kallid.

  6. Kõik hakkasid …...................................................... kooki sööma.

 

HARJUTUS 9. Moodusta määrsõna.

  1. kihtide kaupa

  2. üksteise lähedal

  3. isikute kaupa

  4. ilma mõtlemata

  5. kobades

  6. naljatades

  7. mürisedes

  8. paljudel talvedel

  9. servapidi koos

 

HARJUTUS 10. Moodustage sulgudes antud sõnast sobiv kesi-, ti-, tsi- või si-määrsõna!

  1. Rasket klaverit tuleb (mitu) …........................................ tõsta.

  2. Peeter tuli õhtul (jalg) …................................................koju.

  3. Võta minuga ühendust (meil) …............................ või (telefon)........................................... .

  4. Ta mõistis mind (väär) ….............................................................

  5. Eestisse veetakse palju kaupu (meri)........................................................ .

  6. Nad ei saanud (kaks) …................................................. hakkama, pidid kolmanda kutsuma.

  7. (Hommik) ….............................. ma võimlen ja (õhtu) ….................................. käin jooksmas.

  8. Kas sa nägid seda unes või (ilm)...................................................... ?

     

TULETUS JA STIIL

Tuletus pakub mitmesuguseid võimalusi väljenduse stiili varieerimiseks. Sageli on peale tuletise muidki võimalusi mõistet väljendada. Juba see, millise võimaluse me valime – kas tuletise, sõnaühendi või liitsõna, võib stiili teataval määral varieerida. Sageli on nii, et tuletis on omasem ametlikumale stiilile, suuliselt kasutatakse rohkem sõnaühendeid või liitsõnu. Võrdle linlane – linnaaelanik, jahedaks muutuma – jahenema, haigestusjuhtumite arv – haigestumus.

  1. Mida produktiivsem liide ja tuntum tuletis, seda neutraalsem, nt mine-, ja- või us-liitelised nimisõnad ja ne-liiteline omadussõna.

  2. Osa liiteid moodustabki ainult stiilivärvinguga tuletisi, nt -ard annab selgesti halvustava varjundi: logard, õgard, juhmard.

  3. Kõnelejapoolse suhtumise annab -ke(ne), need tuletised ei sobi sageli asjalikku stiili.

  4. Verbiliite -le- asemel -ele- kasutamine annab poeetilise lisavarjundi: õnnitlema – õnnitelema.

  5. Kuigi kas-liitega on ka üldkasutatavaid sõnu (purjekas, poolakas, moonakas), moodustatakse selle liitega eeskätt kõnekeele tuletisi: telekas, pastakas, kustukas, jutukas.

     

Tuletistega saab ka mängida:

 

 

Kus ei ole pead,

on peatus.

Tegemata teod

on teotus.

Oma näota olek -

näotus.

Pole piiri -

piiritus.

Lõpeb luule -

luuletus.

(M. Raud)

 

 

KOKKUVÕTLIKUD HARJUTUSED

HARJUTUS 1.

Nimi-, omadus- ja määrsõnaliited:

  • -ik, õpik:õpiku:õpikut:õpikusse; õpikud:õpikute:õpikuid:õpikutesse=õpikuisse

  • -nik (-mik), kirjanik:kirjaniku:kirjanikku:kirjanikusse=kirjanikku; kirjanikud:kirjanike (kirjanikkude):kirjanikke:kirjanikesse (kirjanikkudesse)

  • -stik, sõnastik:sõnastiku:sõnastikku:sõnastikusse=sõnastikku; sõnastikud:sõnastike (sõnastikkude):sõnastikke:sõnastikesse (sõnastikkudesse)

  • -ndik, tasandik:tasandiku:tasandikku:tasandikusse; tasandikud:tasandike (tasandikkude):tasandikke:tasandikesse (tasandikkudesse)

  • -lik, korralik:korraliku:korralikku:korralikusse=korralikku; korralikud:korralike (korralikkude):korralikke:koralikesse (korralikkudesse)

  • -likkus, korralikkus:korralikkuse:korralikkust:korralikkusesse; (korralikkused)

  • -stikku, vastastikku

  • -stikune, vastastikune:vastastikuse:vastastikust:vastastikusesse; vastastikused:vastastikuste:vastastikuseid:vastastikustesse

 

  1. Selle teksti leiad oma (lugemik) .....................................................................

  2. (juhuslik) ...................................otsuse mõju võib osutuda (saatuslik) ..............................

  3. Selle probleemi lahendamiseks piisab sinu (heatahtlikkus) ...............................................

  4. Lapsed on väga (püüdlik) ..........................................................

  5. (seelikud) .............................................................. pikkus muutub aja jooksul

  6. Saalis võis kohata vaid (õnnelik ja sõbralik) ...........................................................................

nägudega inimesi.

  1. Tavaliselt korjan metsmaasikaid (lagendikud) .......................................................................

  2. Liigse (tagasihoidlikkus) ........................................................... pole mõtet kiidelda.

  3. Naabrid esitasid (vastastikused) ........................................................ süüdistusi.

  4. (päevikud) ........................................................ hakati tõsisemalt suhtuma.

  5. Saalis jagati (aednikud) ..................................................... nõuandeid.

  6. Sellel ballil autasustati (kirjanikud ja kunstnikud)...............................................................

  7. Me teeme (vastastikune kasulik) .............................................................................. tööd.

  8. Laual oli läbisegi (õpik ja taldrik) ......................................................

  9. (ettevõtlikkus) ........................................... on elus kasu.

 

HARJUTUS 2. Asenda paksemas kirjas sõnaühendid nimi- ja omadussõnatuletistega. Võid kasutada ka sõnade liitmist.

Austraalias sündinud ja elav inimene John kolis Eestisse 5 aastat tagasi. Nimelt oli ta armunud ühte hea südame ja taibuka meelega Tallinna naissoost elanikku. Naise nimi oli Õnne ja ta oli ülikoolis õppiv inimene. Noored olid tutvunud Saksamaal Dresdeni lähedal Doonau jõel turiste sõidutaval auru jõul liikuval laeval, mis jäi kinni veekogus olevale madalale alale. John haaras Õnne oma jõust pakatavatele kätele ja kandis piiga kaldale. Nad armusid esimesest silmapilgust – nende vahel valitses ilma sõnadeta teineteisemõistmine. Kirest pakatava hingelaadiga noormees armus ka Eestisse ning otsustas siia elu lõpuni elama jääda. Johnile meeldisid Eestis mere lähedusega seotud kliima ja avarad liivaga kaetud alad mere ääres. Teda vaimustasid lumega kaetud maastikud ja kevadine mitmel häälel kõlav linnulaul. John pidas lugu eesti rahvale omasest huumorist ja tagasihoidlikkusest ning loomulikult sai tema lemmikuks hõrgu maitsega jõhvikatest valmistatud jogurt.

 

HARJUTUS 3. Moodusta eri sõnaliikidesse kuuluvaid tuletisi, mis vastaksid järgmistele tähendustele. Lisa juurde mõni sõna-tüvelise tuletis ja selle tähendus.

  1. jutukas, tabava sõnaga – sõna...

  2. ilma sõnadeta - ....

  3. sõnarühm - ...

  4. sõnadest koosnev, sõnadega väljendatav - ...

  5. korrastatud sõnavarakogu - ...

  6. teade - ...

  7. jagelema, vaidlema - ...

  8. sõnade järgi - ...

  9. sõnade kaupa - ...

  10. sõnades väljendama - ...

     

HARJUTUS 4. Moodusta samatüvelised tuletised, mis kuuluvad nõutud sõnaliiki. Eralda tuletusliited püstkriipsuga. Kirjuta juurde ka nimisõnatuletisi.

NIMISÕNA

OMADUSSÕNA

TEGUSÕNA

MÄÄRSÕNA

torm

tormi/ne ...

 

 

 

 

 

tilk

 

 

 

 

 

 

suvi

 

 

 

 

 

 

käsi

 

 

 

 

 

 

rõõm

 

 

 

 

 

 

kiri

 

 

 

 

 

 

 

 

ENAMKASUTATAVAD VÕÕRLIITED

 

  1. -a ld algselt grammatilise naissoo tunnus: summa, villa, fauna, floora, firma

  2. -aad pr a) tegevus, üritus: kanonaad, maskeraad, paraad, blokaad, olümpiaad; b) koht: promenaad, estraad, esplanaad; c) toit: limonaad, šokolaad, karbonaad, marmelaad, marinaad, rafinaad

  3. -aan, -an ld pr isik: intrigaan, dekaan, puritaan, kurtisaan, veteran, šarlatan, partisan

  4. -aarium, -eerium, -oorium ld asutus, kogu, koht: akvaarium, herbaarium, ministeerium, sanatoorium, observatoorium, auditoorium

  5. -aaž pr pms tegevus või tegevuse tulemus: reportaaž, massaaž, sabotaaž, šantaaž, spionaaž, pilotaaž, montaaž, blamaaž, drenaaž, instruktaaž, kollaaž, ka koht, asi, kogu: garaaž, passaaž, ermitaaž, peisaaž, trikotaaž, kilometraaž, tiraaž, litraaž, tonnaaž

  6. -and, -end ld isik, kellele tegevus on suunatud: eksaminand, diplomand, promovend

  7. -anss pr abstraktmõiste, tegevus või tegevuse tulemus: nüanss, renessanss, balanss, bilanss, romanss, avanss, allianss, reveranss

  8. -ant, -ent ld isik, kes tegutseb: doktorant, magistrant, laborant, assistent, dotsent, intelligent

  9. -ants, -ents ld abstraktmõiste: assonants, elegants, intelligents, kompetents, tendents, ekvivalents, dekadents, eksistents, konsekvents

  10. -bel ld omadussõnaliide: variaabel, respektaabel, komfortaabel, noobel, sensiibel

  11. -ee pr a) isik: atašee, krupjee, rantjee, korüfee; b) koht: fuajee, kabaree, kupee, palee, allee; c) asi: kombinee, klišee, negližee, glassee, želee, filee; d) üritus, tegevus: dinee, defilee, supee, turnee; e) abstraktmõiste: renomee

  12. -eeri- ld, -iseeri- kr tegusõnaliide: vibreerima, instrueerima, intervjueerima, retsenseerima, rehabiliteerima, kristalliseerima, organiseerima, pastöriseerima, filosofeerima, polemiseerima, teoretiseerima

  13. -ess pr a) naisisik: paruness, komtess, poetess, printsess; b) abstraktmõiste: finess

  14. -ett pr algselt vähendava tähendusega: klosett, parkett, pakett, omlett, kušett, vagonett, rakett, piruett, bankett, operett, kokett

  15. -ia kr ld abstraktmõiste: harmoonia, hierarhia, filoloogia, graatsia, koopia, mateeria, preemia, seeria

  16. -iin ld pr a) isik: blondiin, jakobiin, beduiin, kretiin, baleriin; b) aine, materjal: aspiriin, heroiin, steariin, margariin, kofeiin, musliin, dermatiin; c) asi: trampliin, giljotiin, tamburiin, peleriin, limusiin; d) abstraktmõiste: meditsiin, doktriin, distsipliin, rutiin

  17. -iit kr a) aine: dünamiit, grafiit; b) haigus (eriti põletik) bronhiit, pleuriit, apenditsiit; c) rahva või seltsi liige: semiit, eremiit, jesuiit

  18. -iiv ld pms abstraktmõiste, kuid ka isik, ühing: aktiiv, passiiv, negatiiv, illatiiv, motiiv, korrektiiv, direktiiv, detektiiv, konservatiiv, kollektiiv, kooperatiiv; esineb sageli liitse omadussõnaliite -iivne koosseisus: passiivne, negatiivne, deskriptiivne

  19. -ioon, -jon ld tegevus, tegevuse tulemus: operatsioon, demonstratsioon, provokatsioon, tsivilisatsioon, divisjon, kautsjon, misjon, oksjon, komisjon, revisjon

  20. -ism kr suund või vool: sotsialism, freudism, realism, pluralism, humanism, separatism

  21. -iss pr naisisik: direktriss, abtiss

  22. -ist kr isik: sotsialist, traktorist, lingvist

  23. -istika kr tegevusala: kriminalistika, lingvistika

  24. -k kr isik: füüsik, matemaatik, tehnik

  25. -ka kr tegevusala: füüsika, küberneetika, aeroobika, tehnika

  26. -ment ld tegevuse üksikjuhtum, tulemus, vahend, ese, laad: eksperiment, dokument, testament, instrument, argument, temperament

  27. -on kr, -um ld kesksoo tunnus, jääb eesti keeles sageli ära: leksikon, staadion, meetrum, seerum, tsentrum, antiseptik(um), antibiootik(um); sama -um sisaldub ka liitliidetes -ium, -eerium: gümnaasium, müsteerium, harmoonium, morfium; -eum: muuseum, lütseum

  28. -oon, -on kr pr asi, koht, isik, nähtus: tsüklon, elektron, kaanon, batoon, pontoon, rajoon, spioon, argoon, följeton, kompanjon

  29. -or ld a) tegija: oraator, diktaator, doktor, korrektor, direktor, professor; b) seade, riist: traktor, separaator, süntesaator, karburaator

  30. -os kr, -us ld algselt meessoo tunnus: kosmos, papüürus

  31. -(si)s kr tegevus, tegevuse tulemus, nähtus: praksis, skepsis, askees, genees, faas, fraas, kriis, tees, analüüs

  32. -uur ld a) tegevus, tegevuse tulemus: protseduur, dressuur, tsensuur, karikatuur, diktatuur, korrektuur; b) kogum: klaviatuur, aparatuur, literatuur, klientuur; c) asutus, seisus, amet: registratuur, prokuratuur, prefektuur, professuur, magistrantuur, doktorantuur

  33. -äär, -är pr a) isik: reaktsionäär, revolutsionäär, kollektsionäär, funktsionäär, miljonär, pensionär, aktsionär; b) ese, nähtus: reväär, barjäär, portjäär, karjäär

  34. -öör, -ör pr a) tegija: amatöör, montöör, stažöör, marodöör, režissöör, sutenöör, kontrolör, komandör, prokurör; b) nähtus, asi: liköör, interjöör, odöör, transportöör

     

    NB! Võõrliited saavad liituda ainult võõrtüvedele. Seetõttu on valesti moodustatud nt arvutiseerima, mille asemel sobiks raalistama (võõrsõnaga komputeriseerima).

     

 

Comments (0)

You don't have permission to comment on this page.