| 
  • If you are citizen of an European Union member nation, you may not use this service unless you are at least 16 years old.

  • You already know Dokkio is an AI-powered assistant to organize & manage your digital files & messages. Very soon, Dokkio will support Outlook as well as One Drive. Check it out today!

View
 

Käändtüübid

Page history last edited by Helja Kirber 10 years, 2 months ago

SÕNAMUUTMISTÜÜBID - KÄÄNDSÕNATÜÜBID

Astmevahelduseta tüübid

I käändkond

puu-tüüp: 1 silp, lõpus ülipikk täishäälik (välja arvatud ii, üü), samuti võõrsõnad, mille lõpus on pikk täishäälik ja rõhk

(maa, tee, soo, suu, kuu, luu, muu, jää, töö, öö, ateljee, büroo, trikoo, turnee + hea, pea)

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

puu

puud

MILLE? KELLE?

puu

puude

MIDA? KEDA?

puud

puid = puusid

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

puusse

puudesse = puisse

 

Koi-tüüp: 1. silp, lõpus kaksiktäishäälik või ülipikk ii või üü

(mai, krae, või, kai, pii, süü, menüü, duo, trio)

puu- ja koi-tüüpides kokku u 300 sõna

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

koi

koid

MILLE? KELLE?

koi

koide

MIDA? KEDA?

koid

koisid

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

koisse

koidesse

 

II käändkond

pesa-tüüp: 2 silpi, I välde

(isa, vana, saba, raba, kodu, kala, maja, isa, keha, küla, oja, häda, visa, muna, tragi, tädi, nüri, äri, tüli, kivi, mõru, vilu, kasu, toru, lõbu, kino, koma)

umbes 500 sõna

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

pesa

pesad

MILLE? KELLE?

pesa

pesade

MIDA? KEDA?

pesa

Pesasid = pesi

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

Pesasse = pessa

Pesadesse = pesisse

 

Nimi-tüüp: 2 silpi, I välde

suletud tüüp, 8 sõna: lõhi, hani, suvi, süli, tüvi, lävi

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

nimi

nimed

MILLE? KELLE?

nime

nimede

MIDA? KEDA?

nime

nimesid

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

nimesse

nimedesse

 

Tuli-tüüp: 2 silpi, I välde

suletud tüüp, 6 sõna: lumi, uni, meri, veri, mõni

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

tuli

tuled

MILLE? KELLE?

tule

tulede

MIDA? KEDA?

tuld

tulesid

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

Tulesse = tulle

tuledesse

 

Seminar-tüüp: ainsuse genetiivis 4 silpi, ainsuse nominatiivi lõpus -l, -m, -n või -r

(materjal, komisjon, insener, personal, apelsin, ohvitser, kontrolör, restoran, staadion, sekretär, muuseum, alkohol, ministeerium, sanatoorium, pensionär, lauljatar)

umbes 500 sõna

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

seminar

seminarid

MILLE? KELLE?

seminari

seminaride

MIDA? KEDA?

seminari

Seminare = seminarisid

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

Seminarisse = seminari

Seminaridesse = seminaresse

 

III käändkond

tubli-tüüp: 2 silpi, II välde

(auto, hapu, summa, palju, roosa, lilla, draama, manna, vedru, neiu, kalju, foto, lahja)

umbes 800 sõna

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

tubli

tublid

MILLE? KELLE?

tubli

tublide

MIDA? KEDA?

tublit

tublisid

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

tublisse

tublidesse

 

Kõne-tüüp: 2 silpi, I välde, ainsuse nominatiivi lõpus -e

(pere, tare, ime, jume, male, kabe, võre, vale, nire)

eelmise alatüüp

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

kõne

kõned

MILLE? KELLE?

kõne

kõnede

MIDA? KEDA?

kõnet

kõnesid

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

Kõnesse = kõnne

kõnedesse

 

IV käändkond

õpik-tüüp: ainsuse genetiiv pikem kui 2 silpi, pikemad nu-, tu- ja matu-lõpulised sõnad

(kanal, kastan, kalur, juuksur, raamat, nädal, vihik, kulunu, loetu, loetamatu)

umbes 2800 sõna

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

õpik

õpikud

MILLE? KELLE?

õpiku

õpikute

MIDA? KEDA?

õpikut

õpikuid

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

õpikusse

Õpikutesse = õpikuisse

Sipelgas-tüüp: 3 silpi, ainsuse nominatiivi lõpus -as (teistes vormides s puudub)

(heeringas, kasukas, vasikas, pirukas, vaarikas, lusikas, kuningas)

õpik-tüübi alaliik

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

sipelgas

sipelgad

MILLE? KELLE?

sipelga

sipelgate

MIDA? KEDA?

sipelgat

sipelgaid

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

sipelgasse

Sipelgatesse = sipelgaisse

 

Tore-tüüp: ainsuse nominatiivis 2 silpi ja lõpus -e, I välde

(sage, tige, mage, mahe, jahe, pime, tume, kole, kade, lame, hele, libe, tüse, hõbe)

umbes 90 sõna

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

tore

toredad

MILLE? KELLE?

toreda

toredate

MIDA? KEDA?

toredat

toredaid

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

toredasse

Toredatesse = toredaisse

 

Habe-tüüp: ainsuse nominatiivis 2 silpi ja lõpus -e, I välde

(ese, ase, side, säde, jäse, ige) SÜDA

umbes 30 sõna

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

habe

habemed

MILLE? KELLE?

habeme

habemete

MIDA? KEDA?

habet

habemeid

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

habemesse

Habemetesse = habemeisse

 

Number-tüüp: ainsuse nominatiivis 2 silpi, III välde, lõpus -el, -en või -er

(maaler, kringel, vanker, korsten, kelder, mööbel, laager, reegel, pähkel, teater, meeter, meister, nukker, naaber, ämber, liiter, elekter)

umbes 600 sõna

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

number

numbrid

MILLE? KELLE?

numbri

numbrite

MIDA? KEDA?

numbrit

numbreid

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

numbrisse

Numbritesse = numbreisse

 

Aasta-tüüp: ainsuse nominatiivis 1 või 2 silpi, ainsuse genetiivis 2 silpi, III välde; samuti käänduvad ka 3 ja enamasilbilised vokaaliga lõppevad sõnad, olenemata vältest

(mõis, õel, pärl, söökla, haigla, raske, veski, voodi, julge, valge, õhtu, laulja, raadio, stuudio, juhataja, kannatanu)

umbes 1600 sõna

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

aasta

aastad

MILLE? KELLE?

aasta

aastate

MIDA? KEDA?

aastat

aastaid

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

aastasse

Aastatesse = aastaisse

 

V käändkond

ne- ja s-sõnad

Raudne-tüüp: -ne ees konsonant

(vaskne, kuldne, eilne, homne, kaudne, siinne, sealne, humaanne, kurioosne)

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

raudne

raudsed

MILLE? KELLE?

raudse

raudsete

MIDA? KEDA?

raudset

raudseid

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

raudsesse

Raudsetesse = raudseisse

 

Teos/maine/soolane/punane-tüüp: ainsuse genetiivis 2 silpi, III välde või ainsuse genetiivis 3 silpi ja I või II välde

(otsus, vaene, soine, öine, veis, seos, vares, uudis, jänes, sügis, vastus, sinine, mägine, kollane, vesina, vihmane)

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

soolane

soolased

MILLE? KELLE?

soolase

soolaste

MIDA? KEDA?

soolast

soolaseid

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

soolasesse

Soolastesse = soolaseisse

ERANDID: teine naine, teise naise, teist naist, teisesse=teise naisesse, teised naised, teiste naiste, teisi naisi, teistesse naistesse

 

tööline/raskus-tüüp: ainsuse genetiivis 3 silpi, III välde

(üldine, kinnine, lahtine, endine, aastane, väike, päike, põhjus, võistlus, kauplus)

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

tööline

töölised

MILLE? KELLE?

töölise

tööliste

MIDA? KEDA?

töölist

Tööliseid = töölisi

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

Töölisesse = töölisse

Töölistesse = tööliseisse = töölisisse

 

Õpilane-tüüp: 4 silpi, lõpus -line, -lane, -kene või -mine

(inimene, harjutus, marjuline, olemine, ehitus, tulevane)

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

õpilane

õpilased

MILLE? KELLE?

õpilase

õpilaste

MIDA? KEDA?

õpilast

õpilasi

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

Õpilasesse = õpilasse

Õpilastesse = õpilasisse

 

Astmevaheldusega tüübid

VI käändkond

nõrgeneva astmevaheldusega käändsõnad

jalg/sepp-tüüp: ainsuse nominatiivis 1 silp ja tugeb aste, ainsuse genetiivis 2 silpi ja nõrk aste

(päev, leib, tund, kaup, õlg, lind, mets, kool, järv, päev, linn, pikk, sukk, kott, lukk, kapp)

u 8700 sõna

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

Jalg sepp

Jalad sepad

MILLE? KELLE?

Jala sepa

Jalgade seppade

MIDA? KEDA?

Jalga seppa

Jalgasid = jalgu seppasid

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

Jalasse = jalga sepasse = seppa

Jalgadesse = jalusse seppadesse

 

Maastik/lugemik-tüüp: ainsuse nominatiivis 2 silpi ja tugev aste (lik-, mik-, nik-, ndik-, stik-liitega sõnad) või sõnad, kus ainsuse nominatiiv 3 või rohkem silpi

 

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

maastik

maastikud

MILLE? KELLE?

maastiku

Maastike (maastikkude)

MIDA? KEDA?

maastikku

Maastikke (maastikkusid)

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

Maastikusse = maastikku

Maastikesse (maastikkudesse)

 

Rida-tüüp: ainsuse nominatiivis 2 silpi ja tugev aste, ainsuse genetiivis 1 silp ja nõrk aste

(uba, siga, viga, tuba, luba, iga, koda)

umbes 30 sõna

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

rida

read

MILLE? KELLE?

rea

ridade

MIDA? KEDA?

rida

Ridasid = ridu

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

Ritta = reasse

ridadesse

 

Jõgi-tüüp: ainsuse nominatiiv I vältes, genetiivis e või o

(lagi, mägi, tugi, regi, tõde, ladu, madu, magu, tigu, lugu)

umbes 30 sõna

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

jõgi

jõed

MILLE? KELLE?

jõe

jõgede

MIDA? KEDA?

jõge

jõgesid

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

Jõesse = jõkke

jõgedesse

 

 

Sõber/padi-tüüp: ainsuse nominatiivis I välde, ainsuse genetiivis II välde ja nõrk aste, ainsuse partitiivis III välde ja tugev aste

(neli, nali, kiri, vari, veli, puri, ahi, ori, tühi, ader, põder, oder, puder)

umbes 60 sõna

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

sõber

sõbrad

MILLE? KELLE?

sõbra

sõprade

MIDA? KEDA?

sõpra

Sõpru = sõprasid

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

Sõbrasse = sõpra

Sõpradesse = sõbrusse

Väike rühm: pada, rada, sõda, sadu

pada – paja – pada – pajasse = patta; pajad, padade, padasid, padadesse

 

Keel-tüüp: ainsuse nominatiivis 1 silp, lõpus -l, -n või -r ülipika vokaali järel

(suur, hool, huul, peen, säär, saar, koor, hääl, tuul, pool, seen, hiir, noor)

umbes 30 sõna

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

keel

keeled

MILLE? KELLE?

keele

keelte

MIDA? KEDA?

keelt

keeli

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

Keelesse = keelde

Keeltesse = keelisse

 

Koer-tüüp: ainsuse nominatiiv 1 silp, täishäälikuühendile järgneb -l, -n, -r, -n, -s või lühikesele vokaalile järgneb -ks või -ta

(kael, nael, pael, sein, hein, õun, kaer, ais, poiss, oks, vits)

umbes 20 sõna

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

koer

koerad

MILLE? KELLE?

koera

Koerade = koerte

MIDA? KEDA?

koera

Koerasid = koeri

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

Koerasse = koera

Koeradesse = koertesse

 

Uus-tüüp: s-iga sõnad

(viis, kuus, õis, reis)

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

uus

uued

MILLE? KELLE?

uue

uute

MIDA? KEDA?

uut

uusi

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

Uuesse = uude

Uutesse = uusisse

Alarühmad:

küüs, kaas, laas, lääs

küüs – küüne – küünt – küünesse = küünde; küüned, küünte, küüsi, küüntesse

käsi, vesi, mesi, susi, tõsi

käsi – käe – kätt – käesse = kätte; käes, käte, käsi, kätesse

VII käändkond

Tugevneva astmevaheldusega sõnad

mõte-tüüp: ainsuse nominatiivis 2 silpi, II välde, lõpus -e, nõrk aste, ainsuse genetiiv tugev aste

(vihje, meene, teene, lause, ehe, tunne, murre, hüpe, võte, anne, hoone, lõuna, tõlge)

umbes 400 sõna

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

mõte

mõtted

MILLE? KELLE?

mõtte

mõtete

MIDA? KEDA?

mõtet

mõtteid

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

mõttesse

Mõtetesse = mõtteisse

 

Liige-tüüp: e-ga lõppevad sõnad, ainsuse genetiivis liitub -me

(pääse, juhe, ranne, mitu, seitse, kümme, seeme, iste, võti)

umbes 100 sõna

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

liige

liikmed

MILLE? KELLE?

liikme

liikmete

MIDA? KEDA?

liiget

liikmeid

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

liikmesse

Liikmetesse = liikmeisse

 

Tütar-tüüp: ainsuse nominatiivis 2 silpi, II välde, lõpus -l, -n või -r

(kukal, peenar, süstal, aken, küünal, sammal)

umbes 40 sõna

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

tütar

tütred

MILLE? KELLE?

tütre

tütarDe

MIDA? KEDA?

tütart

tütreid

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

tütresse

Tütardesse = tütreisse

 

Hammas-tüüp: ainsuse nominatiivis 2 silpi, II välde, lõpus -s, mis ainsuse genetiivis kaob

(ratas, sammas, okas, maias, kangas, puhas, varvas, lammas, oinas, kallas, kinnas, hernes, toores)

umbes 160 sõna

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

hammas

hambad

MILLE? KELLE?

hamba

hammaste

MIDA? KEDA?

hammast

hambaid

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

hambasse

Hammastesse = hambaisse

 

Hoolas-tüüp: ainsuse nominatiivis 2 silpi, II välde, lõpus -s, genetiivis -sa, 2. silbi vokaal kaob

(ainus, õilis, armas, ergas, võimas, ihnus)

umbes 20 sõna

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

hoolas

hoolsad

MILLE? KELLE?

hoolsa

hoolsate

MIDA? KEDA?

Hoolast = hoolsat

hoolsaid

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

hoolsasse

Hoolsatesse

 

SÕNAMUUTMISTÜÜBID - KÄÄNDSÕNATÜÜBID

Astmevahelduseta tüübid

I käändkond

puu-tüüp: 1 silp, lõpus ülipikk täishäälik (välja arvatud ii, üü), samuti võõrsõnad, mille lõpus on pikk täishäälik ja rõhk

(maa, tee, soo, suu, kuu, luu, muu, jää, töö, öö, ateljee, büroo, trikoo, turnee + hea, pea)

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

puu

puud

MILLE? KELLE?

puu

puude

MIDA? KEDA?

puud

puid = puusid

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

puusse

puudesse = puisse

 

Koi-tüüp: 1. silp, lõpus kaksiktäishäälik või ülipikk ii või üü

(mai, krae, või, kai, pii, süü, menüü, duo, trio)

puu- ja koi-tüüpides kokku u 300 sõna

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

koi

koid

MILLE? KELLE?

koi

koide

MIDA? KEDA?

koid

koisid

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

koisse

koidesse

 

II käändkond

pesa-tüüp: 2 silpi, I välde

(isa, vana, saba, raba, kodu, kala, maja, isa, keha, küla, oja, häda, visa, muna, tragi, tädi, nüri, äri, tüli, kivi, mõru, vilu, kasu, toru, lõbu, kino, koma)

umbes 500 sõna

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

pesa

pesad

MILLE? KELLE?

pesa

pesade

MIDA? KEDA?

pesa

Pesasid = pesi

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

Pesasse = pessa

Pesadesse = pesisse

 

Nimi-tüüp: 2 silpi, I välde

suletud tüüp, 8 sõna: lõhi, hani, suvi, süli, tüvi, lävi

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

nimi

nimed

MILLE? KELLE?

nime

nimede

MIDA? KEDA?

nime

nimesid

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

nimesse

nimedesse

 

Tuli-tüüp: 2 silpi, I välde

suletud tüüp, 6 sõna: lumi, uni, meri, veri, mõni

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

tuli

tuled

MILLE? KELLE?

tule

tulede

MIDA? KEDA?

tuld

tulesid

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

Tulesse = tulle

tuledesse

 

Seminar-tüüp: ainsuse genetiivis 4 silpi, ainsuse nominatiivi lõpus -l, -m, -n või -r

(materjal, komisjon, insener, personal, apelsin, ohvitser, kontrolör, restoran, staadion, sekretär, muuseum, alkohol, ministeerium, sanatoorium, pensionär, lauljatar)

umbes 500 sõna

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

seminar

seminarid

MILLE? KELLE?

seminari

seminaride

MIDA? KEDA?

seminari

Seminare = seminarisid

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

Seminarisse = seminari

Seminaridesse = seminaresse

 

III käändkond

tubli-tüüp: 2 silpi, II välde

(auto, hapu, summa, palju, roosa, lilla, draama, manna, vedru, neiu, kalju, foto, lahja)

umbes 800 sõna

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

tubli

tublid

MILLE? KELLE?

tubli

tublide

MIDA? KEDA?

tublit

tublisid

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

tublisse

tublidesse

 

Kõne-tüüp: 2 silpi, I välde, ainsuse nominatiivi lõpus -e

(pere, tare, ime, jume, male, kabe, võre, vale, nire)

eelmise alatüüp

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

kõne

kõned

MILLE? KELLE?

kõne

kõnede

MIDA? KEDA?

kõnet

kõnesid

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

Kõnesse = kõnne

kõnedesse

 

IV käändkond

õpik-tüüp: ainsuse genetiiv pikem kui 2 silpi, pikemad nu-, tu- ja matu-lõpulised sõnad

(kanal, kastan, kalur, juuksur, raamat, nädal, vihik, kulunu, loetu, loetamatu)

umbes 2800 sõna

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

õpik

õpikud

MILLE? KELLE?

õpiku

õpikute

MIDA? KEDA?

õpikut

õpikuid

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

õpikusse

Õpikutesse = õpikuisse

Sipelgas-tüüp: 3 silpi, ainsuse nominatiivi lõpus -as (teistes vormides s puudub)

(heeringas, kasukas, vasikas, pirukas, vaarikas, lusikas, kuningas)

õpik-tüübi alaliik

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

sipelgas

sipelgad

MILLE? KELLE?

sipelga

sipelgate

MIDA? KEDA?

sipelgat

sipelgaid

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

sipelgasse

Sipelgatesse = sipelgaisse

 

Tore-tüüp: ainsuse nominatiivis 2 silpi ja lõpus -e, I välde

(sage, tige, mage, mahe, jahe, pime, tume, kole, kade, lame, hele, libe, tüse, hõbe)

umbes 90 sõna

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

tore

toredad

MILLE? KELLE?

toreda

toredate

MIDA? KEDA?

toredat

toredaid

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

toredasse

Toredatesse = toredaisse

 

Habe-tüüp: ainsuse nominatiivis 2 silpi ja lõpus -e, I välde

(ese, ase, side, säde, jäse, ige) SÜDA

umbes 30 sõna

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

habe

habemed

MILLE? KELLE?

habeme

habemete

MIDA? KEDA?

habet

habemeid

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

habemesse

Habemetesse = habemeisse

 

Number-tüüp: ainsuse nominatiivis 2 silpi, III välde, lõpus -el, -en või -er

(maaler, kringel, vanker, korsten, kelder, mööbel, laager, reegel, pähkel, teater, meeter, meister, nukker, naaber, ämber, liiter, elekter)

umbes 600 sõna

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

number

numbrid

MILLE? KELLE?

numbri

numbrite

MIDA? KEDA?

numbrit

numbreid

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

numbrisse

Numbritesse = numbreisse

 

Aasta-tüüp: ainsuse nominatiivis 1 või 2 silpi, ainsuse genetiivis 2 silpi, III välde; samuti käänduvad ka 3 ja enamasilbilised vokaaliga lõppevad sõnad, olenemata vältest

(mõis, õel, pärl, söökla, haigla, raske, veski, voodi, julge, valge, õhtu, laulja, raadio, stuudio, juhataja, kannatanu)

umbes 1600 sõna

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

aasta

aastad

MILLE? KELLE?

aasta

aastate

MIDA? KEDA?

aastat

aastaid

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

aastasse

Aastatesse = aastaisse

 

V käändkond

ne- ja s-sõnad

Raudne-tüüp: -ne ees konsonant

(vaskne, kuldne, eilne, homne, kaudne, siinne, sealne, humaanne, kurioosne)

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

raudne

raudsed

MILLE? KELLE?

raudse

raudsete

MIDA? KEDA?

raudset

raudseid

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

raudsesse

Raudsetesse = raudseisse

 

Teos/maine/soolane/punane-tüüp: ainsuse genetiivis 2 silpi, III välde või ainsuse genetiivis 3 silpi ja I või II välde

(otsus, vaene, soine, öine, veis, seos, vares, uudis, jänes, sügis, vastus, sinine, mägine, kollane, vesina, vihmane)

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

soolane

soolased

MILLE? KELLE?

soolase

soolaste

MIDA? KEDA?

soolast

soolaseid

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

soolasesse

Soolastesse = soolaseisse

ERANDID: teine naine, teise naise, teist naist, teisesse=teise naisesse, teised naised, teiste naiste, teisi naisi, teistesse naistesse

 

tööline/raskus-tüüp: ainsuse genetiivis 3 silpi, III välde

(üldine, kinnine, lahtine, endine, aastane, väike, päike, põhjus, võistlus, kauplus)

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

tööline

töölised

MILLE? KELLE?

töölise

tööliste

MIDA? KEDA?

töölist

Tööliseid = töölisi

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

Töölisesse = töölisse

Töölistesse = tööliseisse = töölisisse

 

Õpilane-tüüp: 4 silpi, lõpus -line, -lane, -kene või -mine

(inimene, harjutus, marjuline, olemine, ehitus, tulevane)

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

õpilane

õpilased

MILLE? KELLE?

õpilase

õpilaste

MIDA? KEDA?

õpilast

õpilasi

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

Õpilasesse = õpilasse

Õpilastesse = õpilasisse

 

Astmevaheldusega tüübid

VI käändkond

nõrgeneva astmevaheldusega käändsõnad

jalg/sepp-tüüp: ainsuse nominatiivis 1 silp ja tugeb aste, ainsuse genetiivis 2 silpi ja nõrk aste

(päev, leib, tund, kaup, õlg, lind, mets, kool, järv, päev, linn, pikk, sukk, kott, lukk, kapp)

u 8700 sõna

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

Jalg sepp

Jalad sepad

MILLE? KELLE?

Jala sepa

Jalgade seppade

MIDA? KEDA?

Jalga seppa

Jalgasid = jalgu seppasid

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

Jalasse = jalga sepasse = seppa

Jalgadesse = jalusse seppadesse

 

Maastik/lugemik-tüüp: ainsuse nominatiivis 2 silpi ja tugev aste (lik-, mik-, nik-, ndik-, stik-liitega sõnad) või sõnad, kus ainsuse nominatiiv 3 või rohkem silpi

 

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

maastik

maastikud

MILLE? KELLE?

maastiku

Maastike (maastikkude)

MIDA? KEDA?

maastikku

Maastikke (maastikkusid)

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

Maastikusse = maastikku

Maastikesse (maastikkudesse)

 

Rida-tüüp: ainsuse nominatiivis 2 silpi ja tugev aste, ainsuse genetiivis 1 silp ja nõrk aste

(uba, siga, viga, tuba, luba, iga, koda)

umbes 30 sõna

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

rida

read

MILLE? KELLE?

rea

ridade

MIDA? KEDA?

rida

Ridasid = ridu

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

Ritta = reasse

ridadesse

 

Jõgi-tüüp: ainsuse nominatiiv I vältes, genetiivis e või o

(lagi, mägi, tugi, regi, tõde, ladu, madu, magu, tigu, lugu)

umbes 30 sõna

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

jõgi

jõed

MILLE? KELLE?

jõe

jõgede

MIDA? KEDA?

jõge

jõgesid

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

Jõesse = jõkke

jõgedesse

 

 

Sõber/padi-tüüp: ainsuse nominatiivis I välde, ainsuse genetiivis II välde ja nõrk aste, ainsuse partitiivis III välde ja tugev aste

(neli, nali, kiri, vari, veli, puri, ahi, ori, tühi, ader, põder, oder, puder)

umbes 60 sõna

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

sõber

sõbrad

MILLE? KELLE?

sõbra

sõprade

MIDA? KEDA?

sõpra

Sõpru = sõprasid

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

Sõbrasse = sõpra

Sõpradesse = sõbrusse

Väike rühm: pada, rada, sõda, sadu

pada – paja – pada – pajasse = patta; pajad, padade, padasid, padadesse

 

Keel-tüüp: ainsuse nominatiivis 1 silp, lõpus -l, -n või -r ülipika vokaali järel

(suur, hool, huul, peen, säär, saar, koor, hääl, tuul, pool, seen, hiir, noor)

umbes 30 sõna

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

keel

keeled

MILLE? KELLE?

keele

keelte

MIDA? KEDA?

keelt

keeli

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

Keelesse = keelde

Keeltesse = keelisse

 

Koer-tüüp: ainsuse nominatiiv 1 silp, täishäälikuühendile järgneb -l, -n, -r, -n, -s või lühikesele vokaalile järgneb -ks või -ta

(kael, nael, pael, sein, hein, õun, kaer, ais, poiss, oks, vits)

umbes 20 sõna

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

koer

koerad

MILLE? KELLE?

koera

Koerade = koerte

MIDA? KEDA?

koera

Koerasid = koeri

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

Koerasse = koera

Koeradesse = koertesse

 

Uus-tüüp: s-iga sõnad

(viis, kuus, õis, reis)

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

uus

uued

MILLE? KELLE?

uue

uute

MIDA? KEDA?

uut

uusi

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

Uuesse = uude

Uutesse = uusisse

Alarühmad:

küüs, kaas, laas, lääs

küüs – küüne – küünt – küünesse = küünde; küüned, küünte, küüsi, küüntesse

käsi, vesi, mesi, susi, tõsi

käsi – käe – kätt – käesse = kätte; käes, käte, käsi, kätesse

VII käändkond

Tugevneva astmevaheldusega sõnad

mõte-tüüp: ainsuse nominatiivis 2 silpi, II välde, lõpus -e, nõrk aste, ainsuse genetiiv tugev aste

(vihje, meene, teene, lause, ehe, tunne, murre, hüpe, võte, anne, hoone, lõuna, tõlge)

umbes 400 sõna

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

mõte

mõtted

MILLE? KELLE?

mõtte

mõtete

MIDA? KEDA?

mõtet

mõtteid

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

mõttesse

Mõtetesse = mõtteisse

 

Liige-tüüp: e-ga lõppevad sõnad, ainsuse genetiivis liitub -me

(pääse, juhe, ranne, mitu, seitse, kümme, seeme, iste, võti)

umbes 100 sõna

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

liige

liikmed

MILLE? KELLE?

liikme

liikmete

MIDA? KEDA?

liiget

liikmeid

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

liikmesse

Liikmetesse = liikmeisse

 

Tütar-tüüp: ainsuse nominatiivis 2 silpi, II välde, lõpus -l, -n või -r

(kukal, peenar, süstal, aken, küünal, sammal)

umbes 40 sõna

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

tütar

tütred

MILLE? KELLE?

tütre

tütarDe

MIDA? KEDA?

tütart

tütreid

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

tütresse

Tütardesse = tütreisse

 

Hammas-tüüp: ainsuse nominatiivis 2 silpi, II välde, lõpus -s, mis ainsuse genetiivis kaob

(ratas, sammas, okas, maias, kangas, puhas, varvas, lammas, oinas, kallas, kinnas, hernes, toores)

umbes 160 sõna

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

hammas

hambad

MILLE? KELLE?

hamba

hammaste

MIDA? KEDA?

hammast

hambaid

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

hambasse

Hammastesse = hambaisse

 

Hoolas-tüüp: ainsuse nominatiivis 2 silpi, II välde, lõpus -s, genetiivis -sa, 2. silbi vokaal kaob

(ainus, õilis, armas, ergas, võimas, ihnus)

umbes 20 sõna

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

hoolas

hoolsad

MILLE? KELLE?

hoolsa

hoolsate

MIDA? KEDA?

Hoolast = hoolsat

hoolsaid

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

hoolsasse

Hoolsatesse

 

 

Comments (0)

You don't have permission to comment on this page.