| 
  • If you are citizen of an European Union member nation, you may not use this service unless you are at least 16 years old.

  • You already know Dokkio is an AI-powered assistant to organize & manage your digital files & messages. Very soon, Dokkio will support Outlook as well as One Drive. Check it out today!

View
 

TULETAMINE

Page history last edited by Helja Kirber 9 years, 9 months ago

TULETAMINE e TULETUS e DERIVATSIOON

 

Eesti keele sõnamoodustusviisid:

  1. liitmine – emakeel, emaõigus, vanaema

  2. tuletamine – emake, emalik, emalikkus

  3. lühendamine – laboratoorium – labor, informatsioon - info

     

Eesti keel on arenenud sõnamoodustussüsteemiga keel, liitsõnu ja tuletisi on on palju rohkem kui juursõnu.

Sõnapered – Silvi Vare „Eesti keele sõnapered“ I ja II köide - info http://portaal.eki.ee/dict/spi/pered/

 

MÕISTED:

  1. tuletamine

  2. tüvi

  3. liide

  4. tuletis e derivaat

     

HARJUTUS 1. Leia kõik tuletised, mille aluseks on TÄHT.

Tähti oli terve tänase päeva kreeka tähestikku tuupinud. Õhtul tahtis ta teada, kas tänane taevas on tähine või tähitu. Õues täheldas tüdruk, et tähistaeva tähed on väga hästi näha. Tähti uuris tähelepanelikult taevast ja läks siis tähtsalt tuppa. Trepikojas vaatas ta postkasti. Peale ajalehe oli seal üks tähtsusetu maksetähis ja üks ülitähtis tähitud kiri.

 

HARJUTUS 2. Kirjuta võimalikult palju tuletisi, mille aluseks on sõna SÕBER.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KUIDAS TULETAMINE TOIMUB?

tuletusalus + liide – linn+ke=linnake, ela(ma)+nik=elanik

kusjuutes tuletusalus võib olla liitsõna:

pere/mees+lik=peremehelik

või tuletis:

uuenduslik+us=uuenduslikkus (uus+nd+us+lik+us)

või liitsõna ja tuletis:

pea/tegelane+kond=peategelaskond

MIS VORMIS ON TÜVI?

  1. algvormis

aed+nik=aednik, laul(ma)+ja=laulja

  1. genetiivis

õnn:õnne+lik=õnnelik

  1. vokaaliga algava liite ees tüve lõppvokaal kaob

ehita(ma)+us=ehitus

kala+ur=kalur

ka siis, kui tüvi lõpeb ja liide algab sama vokaaliga

andetu+us=andetus

  1. tüve välde nõrgeneb

aed(III)+ik=aed(II)ik

 

Kui sõnatüvi ja liide teineteisega häälikuliselt ei sobi, võib liite vorm varieeruda.

tark+us=tarkus, aga kena+us=kenaDus, hea+us=heaDus

 

KUIDAS LIIDE MÕJUTAB UUE SÕNA TÄHENDUST?

  1. sõnaliik muutub, tähendus ei muutu

õppi(ma)+mine=õppimine, õppi(ma)+ja=õppija

mure+lik=murelik, murelik+lt=murelikult

  1. tähendus täpsustub

laulja+nna=lauljanna, sõber+tar=sõbratar

  1. tähendus muutub

saar+lane=saarlane

 

Eesti keele liited on valdavalt järelliited (sufiks), kindlalt peetakse eesliiteks (prefiks) ainult liidet EBA: ebaõnn, ebatavaline

 

NIMISÕNALIITED

1. tuletavad nimisõnu, mis väljendavad TEGEVUST või TEGEVUSE TULEMUST:

LIIDE

VÄLJENDAB

NÄITEID

-mine

tegevust

tegusõnast:

laulma – laulmine; kirjutama – kirjutamine

-ke(ne)

deminutiivsust, vähendust või meelitust

pall:palli – pallike(ne); maja – majake(ne)

kuld:kulla – kullake(ne)

kallis:kalli - kallike(ne)

-us

olekut, tegevust või tegevuse tulemust

tegusõnast:

valitsema – valitsus; võistlema – võistlus

kauplema – kauplus; uurima – uurimus

harima - haridus

omadussõnast:

aus – ausus; pikk – pikkus

tark – tarkus; vaene:vaese – vaesus

sõbralik – sõbralikkus

-e

nähtust või tegevuse üksikjuhtu

tegusõnast:

tekkima – teke; rändama – ränne

hüppama – hüpe; vanduma – vanne

-e:-me

tegevuse tulemust või vahendit

tegusõnast:

istuma – iste:istmed; astuma – aste:astmed

seadma – seade:seadmed; sadama – sademed

andma – andmed; pritsima - pritsmed

-k

tegevuse üksikjuhtu, seadet või isikut

tegusõnast:

tulema – tulek; minema – minek

müüma – müük

nimisõnast:

sõit – sõiduk; vedu – veok; püha – pühak

-is

tegevuse vahendit, tulemust või tagajärge

tegusõnast:

väetama – väetis; hüvitama – hüvitis

tagama – tagatis

nimisõnast:

jää – jäätis; sepp – sepis

omadussõnast:

terve – tervis; kole - koletis

-nd

tegevuse tulemust, ettevõtet

tegusõnast:

omama – omand; olema – olend

seisma – seisund

nimisõnast:

aed:aia – aiand; kiri:kirja – kirjand

vari:varju – varjund

-nd+us

tegevusala, harvem tegevuse üksikjuhtu

nimisõnast:

aed:aia – aiand - aiandus

kiri:kirja – kirjand – kirjandus

maja:maja – majand – majandus

pank:panga – pangandus

kaup:kauba – kaubandus

-u

tegevust

tegusõnast:

arutama – arutelu; loetlema – loetelu

sadama – sadu

-ng

tegevuse üksikjuhtu

tegusõnast:

treenima – treening; istuma – istung

looma – looming; lugema – loeng

tootama – toodang

-m

tegevuse üksikjuhtu, vahendit

tegusõnast:

juhtuma – juhtum; ravima – ravim

kandma - kandam

 

  • tuletavad nimisõnu, mis väljendavad ISIKUT või ASJA:

     

  • LIIDE

    VÄLJENDAB

    NÄITEID

    -ja

    tegijat, seadmeid või vahendeid

    tegusõnast:

    laulma – laulja; võitma – võitja

    tegema – tegija; tulema – tulija

    minema – mineja

    tolmuimeja; rinnahoidja; avaja

    -lane

    isikut rahvuse või kuuluvuse järgi

    tegusõnast:

    teadma – teadlane; kosima – kosilane

    nimisõnast, sealhulgas pärisnimest

    Eesti – eestlane

    Tartu – tartlane; Tallinn – tallinlane

    välismaa – välismaalane

    ajalugu:ajaloo - ajaloolane

    -line

    isikut tegevuse või ürituse järgi

     

    nimisõnast:

    pidu – piduline; pulmad – pulmaline

    peied – peieline; küla – külaline

    mari:marja – marjuline

    seen:seene – seeneline

    -kond

    isikute rühma, harva kohta

    nimisõnast:

    paat – paatkond; haritlane - haritlaskond

    maa - maakond, erakond; kesk - keskkond

    -i

    vahendit või ainet (väga produktiivne oskuskeeles)

    -ta/-da-tegusõnadest:

    valgustama – valgusti; arvutama – arvuti

    lülitama – lüliti; soojendama – soojendi

    pihustama – pihusti

    -kas

    asja, taime, looma; väga produktiivne kõnekeeles

    tegusõnast:

    purjetama – purjekas

    nimisõnast, sealhulgas pärisnimest:

    Poola – poolakas; Pärnu – pärnakas

    maa – maakas

    ühiselamu – ühikas; fotoaparaat – fotokas

    televiisor – telekas; pastapliiats – pastakas

    kustutama – kustukas

    -ik

    asja, isikut, taime, looma mingi tunnuse järgi

    tegusõnast:

    õppima – õpik; saatma – saadik

    nimisõnast:

    päev – päevik; laul – laulik; jook – joodik

    kuusk – kuusik

    omadussõnast:

    külm – külmik; noor - noorik

    määrsõnast:

    ümber - ümbrik

    -nik, ka -mik

    isikut elukutse või muu tunnuse järgi; -mik ka eset, kohta, kogu

    Nimisõnast:

    aed – aednik; kunst – kunstnik

    üür – üürnik; mõis – mõisnik

    talu – talunik; kiri:kirja – kirjanik

    kohus:kohtu – kohtunik

    kõrts – kõrtsmik

    habe:habeme – habemik, rist – ristmik, ots - otsmik

    -stik

    asjade kogu või rühma

    nimisõnast:

    saar:saare – saarestik; täht:tähe - tähestik

    -la

    kohta

    nimisõnast:

    söök – söökla; haige - haigla

    tegusõnast:

    parkima – parkla; nõu andma - nõuandla

    -(u)r

    isikut elukutse või muu tunnuse järgi ja tegevusvahendit

    tegusõnast:

    lendama – lendur; kaevama – kaevur

    hulkuma – hulkur; reetma – reetur

    vedama – vedur; pidama – pidur

    kõlama – kõlar

    nimisõnast:

    kala – kalur; juus:juuksed – juuksur

    -nu

    minevikus toimunud tegevuse subjekti

    tegusõnast:

    surema:surnud – surnu

    eksima:eksinud – eksinu

    alla kirjutama:allakirjatanud – allakirjutanu

    ellu jääma:ellujäänud - ellujäänu

    -tu

    minevikus toimunud tegevuse objekti

    tegusõnast:

    petma:petetud – petetu

    nägema:nähtu – nähtu

    armastama:armastatud - asrmastatu

    -lanna

    (-anna)

    naisisikut päritolu või muu tunnuse järgi (enamasti abikaasa)

    nimisõnadest, sealhulgas pärisnimedest:

    Tallinn – tallinlanna; Eesti – eestlanna

    laul – lauljanna; sõber – sõbranna

    kuningas – kuninganna; krahv - krahvinna

    -tar

    naisisikut mingi tunnuse järgi (enamasti tütar)

    Nimisõnast:

    laul – lauljatar; sõber – sõbratar; juut – juuditar

    krahv - krahvitar

     

    -ik-lõpuliste sõnade käänamine

     

     

     

    HARJUTUS 3. Moodusta isikunimetusi.

    1. Tartu

    2. petma

    3. aed

    4. vana

    5. tervisesport

    6. jõhvikas

    7. saatma

    8. laulma

    9. õpetaja

    10. Pärnu

    HARJUTUS 4. Moodusta kogunimetusi, kasutades liidet -kond või -stik.

    1. valija

    2. idee

    3. liige

    4. elanik

    5. sõna

    6. töötaja

    7. koobas

    8. mägi

    9. juht

    10. pere

    HARJUTUS 5. Kirjuta tuletis õigesti.

    1. Vaatasime kinos segase (sündmus+tik) ....................................................... filmi.

    2. Tegevus algab sellega, et (Portugal+lane) .......................................................... jälitab New Yorgis (mõte+lik) ..................................................(Tallinn+lane).............................................,

      kes töötab saatkonnas (nõu+nik) .....................................................................

    3. Pingelist (õhk-kond) ............................................ suurendab lähenev (madalrõhk+kond)

      ..............................................................

    4. Mitu (New York + lane) .................................................................... tunnevad ära oma (võlg+nik)..................................................

    5. Algab tagaajamine, mis häirib (ümbrus+kond) ............................................... (elama+nik) .......................................................

    6. Tallinlasel õnnestub end viimaks peita (põõsas-stik) .................................................., mis osutab (taipama+lik) ...................................................... ideeks, sest tagaajajad tormavad meest märkamata (mätas+lik) .................................................. (maa+stik) ................................................. edasi.

    7. Vaataja võib ise mõelda, mis on (lõpp+lik) ............................................... lahendus.

    HARJUTUS 6. Moodusta nimisõnaliidetega uusi sõnu.

    1. kunst

    2. tamm

    3. kohv

    4. kaup

    5. seen

    6. puhkama

    7. park

    8. lendama

    9. väsima

    10. kiri

    11. hüppama

    12. raha

    13. näit

    14. mägi

    15. doonor

    16. juur

    17. saar

    18. küla

    19. laulma

    20. sool

    21. suvi

    22. petma

    23. sõbralik

    24. turism

    25. amet

    26. tark

    27. vabandama

    28. ema

    29. valgustama

     

    TEGUSÕNALIITED

     

    LIIDE

    VÄLJENDAB

    NÄITEID

    -ta-, -da-,

    -sta-, -nda- -lda-, -rda-, -t-

    väljendavad tavaliselt sihilist tegevust (kausatiivid)

    tegusõnadest:

    suitsema – suitsetama; kaduma:kaon – kaotama

    põdema:põen – põetama; teenima – teenindama

    sööma – söötma; jooma – jootma

    nimisõnadest:

    peegel – peegeldama; põhjus – põhjustama

    häda – hädaldama; iha - ihaldama

    laen:laenu – laenutama; hirm:hirmu – hirmutama

    suusk:suusa – suusatama; koht:koha – kohaldama

    omadussõnadest:

    julge – julgestama; rõõmus – rõõmustama

    eesti – eestindama; soome – soomendama

    kurb:kurva – kurvastama

    määrsõnadest:

    välja – väljastama; välja – väljendama

    valla – vallandama

    -u-, -du-

    väljendavad tegevust, mis toimub tegija endaga (refleksiivid)

    tegusõnadest:

    hoidma – hoiduma; ärritama – ärrituma

    huvitama – huvituma; peatama – peatuma

    veenma – veenduma; keelama – keelduma

    -ne-

    tuletab seisundimuutust

    omadussõnadest:

    noor – noorenema; vana – vananema

    pime – pimenema; uue:uue – uuenema

    lai:laia – laienema; pikk:pika – pikenema

    nimisõnadest:

    võlg – võlgnema; tugi - tuginema

    -le-, -tle-, -dle-

    korduvat tegevust

    tegusõnadest:

    küsima – küsitlema; kujutama – kujutlema

    naljatama – naljatlema

    nimisõnadest:

    kõne – kõnelema; õnn – õnnitlema

    laisk – laisklema; suu – suudlema; käsi - kätlema

    -tse-

    pikaajalist tegevust

    nimisõnadest:

    pidu – pidutsema; lõbu - lõbutsema

    mure – muretsema

    omadussõnadest:

    tore – toretsema; hale - haletsema

    verbidest:

    hoolima – hoolitsema; kauplema – kaubitsema

    -ise-

    kestvat tegevust väljendavaid onomatopoeetilisi tegusõnu

    nimisõnadest:

    kahin – kahisema; rabin – rabisema

    helin – helisema; urin – urisema

    kolin – kolisema; kilin – kilisema

    loba – lobisema

    -ata-,

    (-ahta-)

    ühekordset, äkilist tegevust

    tegusõnadest:

    naerma – naeratama; karjuma – karjatama (=karjahtama); seisma – seisatama

    nimisõnadest:

    nali:nalja – naljatama

    onomatopoeetilistest tüvedest:

    prantsatama; kriiksamata; kolksatama

     

    Eesti keeles on palju -eeri-liitelisi võõrsõnu (nt kritiseerima, isoleerima, fantaseerima, defineerima, opereerima), mis on eesti keelde laenatud enamasti saksa või vene keelest. Nende asemele on tekkinud eestipärasemaid variante:

    planeerima – plaanima

    sorteerima – sortima

    normeerima – normima

    protesteerima – protestima

    betoneerima - betoonima

     

    HARJUTUS 7. Moodusta kausatiive (-ta-).

    1. küpsema

    2. säilima

    3. õppima

    4. väsima

    5. õhk

    6. sina

    7. jahtuma

    8. harjuma

    9. sõitma

    10. liikuma

    HARJUTUS 8. Moodusta -u- ja -ne-liitelisi verbe.

    1. uus

    2. hell

    3. terav

    4. lai

    5. kerge

    6. jahe

    7. kõrge

    8. kõva

    9. noor

    10. külm

    11. kauge

    12. tugev

    13. suur

    14. kuum

    15. aeg

    HARJUTUS 9. Asenda sõnaühendid tegusõnatuletisega.

    Väikse Raba kooli õpilased Rain ja Leho tegid plaani korraldada talgud eestikeelse arvutisõnavara paremaks muutmiseks. Nad tegid valmis kodulehe ja panid kooli koridoridesse rippuma kuulutused. Korraldajad tundsid muret, kas õnnestub kaasa haarata küllalt palju inimesi. Peagi oli aga suurem osa kooliperest avaldanud soovi osa võtta ja omalt poolt ettevõtmisse panuse anda.

    Arutelude ja koosolekute tulemusena võttis kuju ühine tegevusplaan Kõigepealt otsustati eesti keelde tõlkida kooli arvutites ingliskeelsete arvutiprogrammide kasutusjuhendid. Kuna mitmel ingliskeelsel oskussõnal puudus omakeelne vaste, korraldati võistlus, et teha eestipäraseks, arvutialased laensõnad. Sõnavõistluse tulemusi nähes ütlesid kõik oh ja ah, sest sõnad olid ilusad ja kõlalt sobivad! Tänu Raini ja Leho algatusele muutus elavamaks koolipere omavaheline suhtlemine.

    Kas ja kuidas tekst muutub?

    HARJUTUS 10. Kirjuta lünka õige sõna õiges vormis.

    1. muudatus – muutus

      Programmeerijad tegid arvutiprogrammis mitu ................................................... Uurijad avastasid järvevee koostises seletamatuid ....................................................................

    2. soovitav – soovitatav

      Õpetaja andis meile ........................................................... kirjanduse nimekirja. Põhjaliku tööga saavutame ............................................................ tulemuse.

    3. eestindama – eestistama

      John Smith ........................................................... oma nime: nüüd on ta Jaan Sepp. Jaan Kross, tuntud kirjanik, on ..................................................... paljude välisautorite teoseid.

    4. eristama – eritlema

      Paljud inimesed ei suuda ....................................................... laulu- ja musträstast. Õpilased ..................................................... romaanikangelase käitumismotiive.

    5. jälgima – järgima

      Autojuhtidele, kes ei ................................................. liikluseeskirju, tehti sõnaline noomitus. Linnuvaatlejad ....................................................... sookurgede lendu.

    6. hävinema – hävima

      Tules .................................................... kahekordne puumaja. Taluniku vili ................................. põuas.

    7. kohandama – kohaldama

      Süüdlaste suhtes ............................................... leebet noomimist. Klassiruum ............................................ uurimiskeskuseks.

    8. käsitama – käsitlema – käsitsema

      Arutluse käigus ................................................ ka noorte vaba aja veetmise võimalusi. Väike mees ................................................. meisterlikult suurt sepavasarat. Ükski kohalviibija ei ............................................................... olukorra tõsidust.

    HARJUTUS 11. Moodusta -tse-liitelisi verbe.

    1. vägivald

    2. intriig

    3. omavoli

    4. tüli

    5. ahne

    6. tuju

    7. uudishimu

    8. peen

    9. nukker

    10. staar

    11. ülbe

    12. semu

     

    HARJUTUS 12.

    Nimi-, omadus- ja määrsõnaliited:

    • -ik, õpik:õpiku:õpikut:õpikusse; õpikud:õpikute:õpikuid:õpikutesse=õpikuisse

    • -nik (-mik), kirjanik:kirjaniku:kirjanikku:kirjanikusse=kirjanikku; kirjanikud:kirjanike (kirjanikkude):kirjanikke:kirjanikesse (kirjanikkudesse)

    • -stik, sõnastik:sõnastiku:sõnastikku:sõnastikusse=sõnastikku; sõnastikud:sõnastike (sõnastikkude):sõnastikke:sõnastikesse (sõnastikkudesse)

    • -ndik, tasandik:tasandiku:tasandikku:tasandikusse; tasandikud:tasandike (tasandikkude):tasandikke:tasandikesse (tasandikkudesse)

    • -lik, korralik:korraliku:korralikku:korralikusse=korralikku; korralikud:korralike (korralikkude):korralikke:koralikesse (korralikkudesse)

    • -likkus, korralikkus:korralikkuse:korralikkust:korralikkusesse; (korralikkused)

    • -stikku, vastastikku

    • -stikune, vastastikune:vastastikuse:vastastikust:vastastikusesse; vastastikused:vastastikuste:vastastikuseid:vastastikustesse

     

    1. Selle teksti leiad oma (lugemik) .....................................................................

    2. (juhuslik) ...................................otsuse mõju võib osutuda (saatuslik) ..............................

    3. Selle probleemi lahendamiseks piisab sinu (heatahtlikkus) ...............................................

    4. Lapsed on väga (püüdlik) ..........................................................

    5. (seelikud) .............................................................. pikkus muutub aja jooksul

    6. Saalis võis kohata vaid (õnnelik ja sõbralik) ...........................................................................

      nägudega inimesi.

    7. Tavaliselt korjan metsmaasikaid (lagendikud) .......................................................................

    8. Liigse (tagasihoidlikkus) ........................................................... pole mõtet kiidelda.

    9. Naabrid esitasid (vastastikused) ........................................................ süüdistusi.

    10. (päevikud) ........................................................ hakati tõsisemalt suhtuma.

    11. Saalis jagati (aednikud) ..................................................... nõuandeid.

    12. Sellel ballil autasustati (kirjanikud ja kunstnikud)...............................................................

    13. Me teeme (vastastikune kasulik) .............................................................................. tööd.

    14. Laual oli läbisegi (õpik ja taldrik) ......................................................

    15. (ettevõtlikkus) ........................................... on elus kasu.

     

     

    HARJUTUS 12.

    Nimi-, omadus- ja määrsõnaliited:

    • -ik, õpik:õpiku:õpikut:õpikusse; õpikud:õpikute:õpikuid:õpikutesse=õpikuisse

    • -nik (-mik), kirjanik:kirjaniku:kirjanikku:kirjanikusse=kirjanikku; kirjanikud:kirjanike (kirjanikkude):kirjanikke:kirjanikesse (kirjanikkudesse)

    • -stik, sõnastik:sõnastiku:sõnastikku:sõnastikusse=sõnastikku; sõnastikud:sõnastike (sõnastikkude):sõnastikke:sõnastikesse (sõnastikkudesse)

    • -ndik, tasandik:tasandiku:tasandikku:tasandikusse; tasandikud:tasandike (tasandikkude):tasandikke:tasandikesse (tasandikkudesse)

    • -lik, korralik:korraliku:korralikku:korralikusse=korralikku; korralikud:korralike (korralikkude):korralikke:koralikesse (korralikkudesse)

    • -likkus, korralikkus:korralikkuse:korralikkust:korralikkusesse; (korralikkused)

    • -stikku, vastastikku

    • -stikune, vastastikune:vastastikuse:vastastikust:vastastikusesse; vastastikused:vastastikuste:vastastikuseid:vastastikustesse

     

    1. Selle teksti leiad oma (lugemik) LUGEMIKUST.

    2. (juhuslik) JUHUSLIKU otsuse mõju võib osutuda (saatuslik) SAATUSLIKUKS.

    3. Selle probleemi lahendamiseks piisab sinu (heatahtlikkus) HEATAHTLIKKUSEST.

    4. Lapsed on väga (püüdlik) PÜÜDLIKUD.

    5. (seelikud) SEELIKUTE pikkus muutub aja jooksul

    6. Saalis võis kohata vaid (õnnelik ja sõbralik) ÕNNELIKE JA SÕBRALIKE

      nägudega inimesi.

    7. Tavaliselt korjan metsmaasikaid (lagendikud) LAGENDIKEL

    8. Liigse (tagasihoidlikkus) TAGASIHOIDLIKKUSEGA pole mõtet kiidelda.

    9. Naabrid esitasid (vastastikused) VASTASTIKUSEID süüdistusi.

    10. (päevikud) PÄIVIKUTESSE=PÄEVIKUISSE hakati tõsisemalt suhtuma.

    11. Saalis jagati (aednikud) AEDNIKELE nõuandeid.

    12. Sellel ballil autasustati (kirjanikud ja kunstnikud) KIRJANIKKE JA KUNSTNIKKE.

    13. Me teeme (vastastikune kasulik) VASTASTIKUSELT/VASTASTIKKU KASULIKKU tööd.

    14. Laual oli läbisegi (õpik ja taldrik) ÕPIKUID JA TALDRIKUID.

    15. (ettevõtlikkus) ETTEVÕTLIKKUSEST on elus kasu.

    OMADUSSÕNALIITED

    LIIDE

    VÄLJENDAB

    NÄITEID

    -ne

    koosnemist, sisaldust, kokkupuudet või mõõtu

    nimisõnadest:

    kuld – kuldne; jahu – jahune; kalju – kaljune

    vill:villa – villane; liiv:liiva – liivane

    mets:metsa – metsane; tolm:tolmu – tolmune

    liiter:liitri – liitrine; euro – eurone

    määrsõnadest:

    siin – siinne; seal – sealne; lahti – lahtine

    vähe – vähene; pruunid silmad – pruunisilmne

    terav meel - teravmeelne

    -line

    tunnust, kuju või vormi, ala või valdkonda

    nimisõnadest:

    triip:triibu – triibuline; plekk:pleki – plekiline

    tume nahk – tumedanahaline; laine:laine – laineline

    ajalugu:ajaloo – ajalooline

    klass:klassi – (üheksa)klassiline

    klassika – klassikaline; matemaatika - matemaatiline

    -lik

    sarnasust

    Nimisõnadest:

    ema – emalik; laps:lapse – lapselik

    taevas:taeva – taevalik

    ühiskond:ühiskonna – ühiskondlik

    õnne:õnne – õnnelik

    tegusõnadest:

    kartma – kartlik; leidma – leidlik; teadma – teadlik

    -tu

    omaduse puudumist

    nimisõnadest:

    abi – abitu; anne:ande – andetu; keel:keele – keeletu

    maitse:maitse – maitsetu

    tegusõnadest:

    ravima – ravimatu; ootama – ootamatu

    -kas

    omaduse rohkust (nimisõna + kas) või vähesust (omadussõna + kas)

    Nimisõnadest:

    anne:ande – andekas

    iga:ea – eakas

    mahl:mahla – mahlakas

    hapu – hapukas, lilla - lillakas

    -jas

    sarnasust

    nimisõnadest:

    klaas – klaasjas; piim – piimjas

    uss – usjas; kauss - kausjas

    -ke(ne)

    deminutiivsust

    omadussõnadest:

    vaene:vaese – vaeseke(ne)

    väike:väikse - väikseke(ne)

    -ik

     

    nimisõnadest:

    laps – lapsik; mets - metsik

    -lane

     

    nimisõnadest:

    aeg – aeglane

    omadussõnadest:

    väike – väiklane; õige – õiglane

    haige – haiglane; kahtlus - kahtlane

    -ldane

     

    omadussõnadest:

    lühike – lüheldane; pikk – pikaldane

    üksik – üksildane

    -mine

    paiknemist, asetust

    nimisõnast:

    äärmine, nurkmine

    määrsõnast:

    eesmine, tagumine, seesmine

    välimine, eelmine

     

    Harjutus. Moodusta liidete abil omadussõnu järgmistest sõnadest:

    isa

    vend

    hea

    naaber

    õpetama

    meel

    nägema

    (enne) kuulma

    puder

    laps

    pind

    värv

    ruut

    linn

    rahvus

    nurk

    triip

    petma

    kerge

    koer

    kord

    vaen

    õnn

     

     

    MÄÄRSÕNALIITED

     

    LIIDE

    VÄLJENDAB

    NÄITEID

    -lt

    muudab omadussõna ja partitsiibi määrsõnaks

    viisakas – viisakalt; solvunud – solvunult

    pilkav – pilkavalt; väsinud – väsinult

    -sti

    samuti kui -lt muudab omadussõna ja partitsiibi määrsõnaks

    julge – julgesti; kiire – kiiresti

    arvatav – arvatavasti; loodetav - loodetavasti

    paras – parajasti

    -ti

    väljendab, millal või kuidas tegevus toimub

    nimisõnast:

    suvi – suviti, rühm – rühmiti

    hilja – hiljuti; mitu – mitmeti

    onomatopeetilised sõnad:

    praksti, kõmdi, vopsti

    -tsi

    sünonüümne postpositsioonidega mööda, kaudu, pidi

    meri – meritsi; maa – maitsi

    telefon – telefonitsi; käsi - käsitsi

    -kesi

    hulka ja üksikuid teguviisi väljendavaid määrsõnu

    kaks:kahe – kahekesi

    kolm:kolme – kolmekesi

    mitu:mitme – mitmekesi; tasa - tasakesi

    -li

    asendit või olukorda

    nimisõnast:

    kõht – kõhuli; selg - selili

    istuli, pooleli, laiali

    -vel, -vil

    seisundit

    omadussõnadest:

    ärev – ärevil; põnev - põnevil

    -si

    teguviisi või suunda

    arg – argsi; jalg – jalgsi

    sedasi; edasi-tagasi

    -stikku

    asetust üksteise suhtes

    rida – reastikku, ülestikku, lähestikku

    -kil, -gil

    asendit

    praokil, kummargil, kükakil, käpakil

     

    HARJUTUS. Tuleta määrsõnaliidete abil järgmistest sõnadest määrsõnad:

    kaheksa

    oletatav

    laisk

    selg

    magus

    põlved

    sõbralik

    usutav

    aeg

    oodatav

     

    Comments (0)

    You don't have permission to comment on this page.