Statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik kinnitab, et 2011. aasta rahvaloenduse andmetel rääkis eesti keelt emakeelena 68,5 protsenti elanikkonnast. Lisaks vastas 13,7 protsenti inimestest, et nende emakeel ei ole eesti keel, kuid märkisid end eesti keelt oskavaks. «Seega võib pakkuda, et kokku oskab eesti keelt 82,2 protsenti rahvastikust,» ütleb Loik. Andmed 2021. aasta rahvaloenduse kohta samal teemal avaldab statistikaamet aasta lõpuks.

Samas artiklis väidetakse ka: «2021. aasta lõpus oli eesti keelt emakeelena kõnelevate isikute osakaal Eesti rahvastikust ainult veidi üle 66 protsendi ja see protsent on olnud languses alates 2016. aastast, mil Reformierakonna juhitud valitsus otsustas lõdvendada Eesti rändepoliitikat. Lähiaastatel võib eesti keelt emakeelena rääkijate osakaal rahvastikust langeda alla okupatsiooniaja lõpu taset (62%).»

Statistikaameti andmetel rääkis eesti keelt emakeelena 2016. aastal 68,4 protsenti rahvastikust. See näitaja langes tõesti 0,5 protsendipunkti võrra 2011. aastaga võrreldes. 2021. aastal oli emakeelerääkijaid 67,2 protsenti rahvastikust. Milline seos on sellel Reformi- või mõne muu erakonna valitsemisega, hinnata ei ole võimalik. 

Kas lähiaastatel võib see osakaal alla 62 protsendi langeda, Lokk ennustada ei oska, küll aga ütleb ta: «Kui viimase poole aasta jooksul on riiki tulnud tuhandeid ukrainlasi, siis juhul, kui nad on järgmise aasta statistikas Eesti elanikud, siis tõenäoliselt jah – eesti keelt emakeelena rääkivate inimeste osakaal langeb». See aga sõltub tema sõnul eelkõige sellest, kui suur osakaal Ukraina sõjapõgenikest Eestisse elama jääb.