Välismaal elavate eesti laste e-kool Üleilmakool tegutseb seitsmendat aastat, kui arvesse võtta ka lootsprojektina korraldatud 9. klassi eesti keele ja kirjanduse kursus, millest võttis osa 12 õpilast kuuest riigist. Just lootsprojekti tagasiside andis kindlust, et niisuguse õppevormi järele on vajadus olemas ja seda tasub arendada. Niiviisi ongi aastate jooksul Üleilmakooli arenenud ja kasvanud ning praegu 2019.-20. õppeaastal õpib kooli 23 e-kursustel 220 õpilast 33 riigist. Lisaks eesti keele kursustele on 1.-9. klassi õpilastel võimalik õppida Eesti sideme hoidmiseks ja arendamiseks õppida Eesti ajaloo ja maatundmise kursustel. Kursuste hulgas on ka matemaatika mõistete kursus ja matemaatika põhikooli kordamise kursus, viimane just eriti neile, kellel on plaanis Eestisse tagasi tulla.

Aastatepikkune kogemus on kinnitanud, et niisugune õppevorm on elujõuline. Õpilaste hulgas on palju just neid, kel kodukohas eesti keele õppe võimalus puudub, aga on ka neid, kes käivad kohalikes Eesti koolides. Lisaks Üleilmakooli kirjalikel e-kursustel osalemisele on peredel võimalik lapsele valida ka individuaalsed Skype-tunnid õpetajaga, aga kindlasti oleks õpilasele kõige parem variant, et lisaks virtuaalsele eesti keele ja eesti keeles õppimisele oleks tal võimalus ka teiste eesti keelt rääkivate lastega vahetult suhelda kas kohalikus Eesti koolis või ringis.

Kindlasti nõuab niisugune virtuaalne õppevorm nii õpilaselt kui kogu perelt head motivatsiooni. Tegevus on iseseisev, kirjalikel kursustel tuleb ise valida aeg, mil koolitööga tegelda. Tuleb ise püüda materjalist aru saada. Kursuse õpetaja on küll alati olemas ja tema käest võib kõike küsida. Nooremate õpilaste pered ongi sageli kodus sisse seadnud n-ö eesti keele tunnid, mil koos eesti keele tegeldakse. Omamoodi väljakutseid seab ka infotehnoloogiline pool. Kuigi Üleilmakoolis on püütud arvestada sellega, et mitte kõik maailma riigid pole infotehnoloogiliselt nii arenenud kui Eesti, tuleb tõrkeid ikkagi ette. Nii võiks öelda, et lisaks eesti keelele arendab virtuaalne õpe kindlasti ka õpilase iseseisvust, enesedistsipliini ja infotehnoloogilisi oskusi.

Kinnitust sellese õppevormi elujõulisuse kohta annab kasvav õpilaste hulk ja see, et arvestatav hulk õpilasi jätkab kursustel kuni 9. klassini välja. Üleilmakool on kursuste avamisel liikunud 9. klassist allapoole, nii et alles sel õppeaastal avati 1. ja 2. klassi kursused. Kahtlusi oli palju, kas nii väikestele lastele sobib, aga praegu juba võib öelda, et suuremale osale sobib. Loomulikult on siin tähtis lapse ja vanemate koostöö. Kuigi paberraamatu väärtuses ei tasu kahelda, on vähemalt 1. klassi puhul aidanud huvi üleval hoida ka mitmekülgne digiaabits. Oleks ju tore kujutleda, et need 30 inimese klassi last õpivad Üleilmakoolis eesti keelt kuni 9. klassini ja miks mitte kauemgi. Sel õppeaastal on koostöös erinevate riikide eesti noorte organisatsioonidega käimas ka 16-26-aastate noorte e-kursus, millest võtab osa paarkümmend noort.

Üleilmakooli õpilaste taust on erinev, aga omaette olulise grupina võib välja tuua need õpilased, kelle pered tulevad kindlasti Eestisse tagasi ja õpilane läheb õppima Eesti kooli. Loodetavasti on Üleilmakooli õppekavajärgsed kursused aidanud kaasa sellele, et tagasipöördumine oleks lihtsam.

Kui see on alati raskle ….

Kuigi Üleilmakool on keskendunud praegu eesti keele ja Eestiga seotud kursustele, on siiski juba tegemist virtuaalse kooliga. Igal kursusel on oma õpetaja, kes parandab ja kommenteerib õpilase tegevust, motiveerib õpilast, on õpilase jaoks olemas, mis sellest, et ainult virtuaalselt. Hindeid ei panda. Üleilmakool ei kohusta ega hinda, vaid annab võimaluse ja innustab. Tore, kui õpilasel tekib omamoodi side virtuaalse õpetajaga, ta teab, et keegi jälgib ta tegevust, ja kui on tarvis, saab temalt abi küsida.

Kuidas edasi? Hargmaiste laste puhul on virtuaalne õpe üks võimalik ja paljudele ainuke õppevorm.

Üleilmakooli eeskujuks on Soome samalaadne e-kool Kulkuri (https://kulkurikoulu.fi/).

Nemad pakuvad võimalust õppida 1.-9. klassi kõigi ainete kursustel, kuigi ka seal on neid õpilasi vähe. Suurem osa õpib siiski soome keele kursustel. Erinevates aruteludes on räägitud sellest, et Eestis võiks olla e-põhikool, tõsi küll, mõeldud on laiemat varianti, kus saaksid õppida ka Eestis elavad lapsed, kes on koduõppel või haiguse pärast ei saa tavakoolis käia. Kui ka niisugune e-kool kunagi tekib, peab välismaa elavate laste kool jääma mitmel põhjusel siiski omaette osaks. Kõige tähtsam põhjus on see, et õpilased käivad kodukohariigis koolis ja nad lihtsalt ei jõuaks õppida täismahus, eriti kui kindlat tagasipöördumist pole. Üleilmakooli õppekavajärgsed kursused küll tagavad selle, et läbitakse vastava klassi õppekavast tähtsaim, kuid päris täismahus pole see võimalik, mõistlik. Õpetaja püüab kogu aeg silmas pidada seda, et õpilane õpib ka kodukoolis ja asju korrata pole mõttekas.

PEK

MÕISTED, kuidas siduda see, et nad ei tea samu asju kui Eesti õpilane… eriti need, kes on kogu elu välismaal elanud

SILMAS PIDADA, et

Tunnistused

Kursused paremaks, rohkem videot jm

Need lapsed on omamoodi rikkad, sest oskavad ja õpivad mitut keelt. Muidugi on väga meeldiv, et eesti keel on üks nendest. Hea emakeeleoskus annab välismaal üleskasvavale lapsele lisaväärtuse, võimaldades tal ühelt poolt mingil eluetapil Eestisse tagasi pöörduda või siis ka välismaal elades oma tööelu siduda mingil moel Eestiga.

Perekondade tagasiside on väga tähtis. Tsiteerin:

Üldjoontes olen aga lapsevanemana väga rahul ja õnnelik, et lapsel on võimalus eesti keelt õppida Üleilmakooli programmis. Õppematerjalist koorub tihti välja sõnu, mis meil pole aktiivses sõnavaras, ja teemasid, mida üle arutada.

Lisaks keeleõppele on see kursus ka väga oluline tugi lapsele tema eesti
identiteedi tunnetamisel. See, et laps saab õppida eesti keelt nendest
samades õpikutest, millest tema Eestis elavad sõbrad õpivad, tähendab
vähemalt meie pere piigale palju.