| 
  • If you are citizen of an European Union member nation, you may not use this service unless you are at least 16 years old.

  • You already know Dokkio is an AI-powered assistant to organize & manage your digital files & messages. Very soon, Dokkio will support Outlook as well as One Drive. Check it out today!

View
 

KOMISTUSKIVID II

Page history last edited by Helja Kirber 4 years, 7 months ago

EESTI KEELE KOMISTUSKIVID II

Komistuskivid I – häälikuortograafia, ortograafia põhireeglid, sõnavara, aja väljendamine

Komistuskivid II – käändsõnad: nimisõnad, asesõnad, omadussõnad ja arvsõnad

Komistuskivid III – pöördsõnad, lauseõpetus, väiksed sõnad (ühend- ja väljendtegusõnad (e-kursus))

 

 

KÄÄNDSÕNAD EHK NOOMENID

1)     Nimisõnad ehk substantiivid

2)     Omadussõnad ehk adjektiivid

3)     Asesõnad ehk pronoomenid

4)     Arvsõnad ehk numeraalid

 

TEE käändsõnad - http://www.kubbu.com/student/?i=1&a=30041_s_naliigid  

 

MIS EI SOBI - http://web.zone.ee/tiia_e_testid/eesti%20keel_2.%20klass/sonaliigid_v.htm 

Kokkuvõtlikud lihtsad harjutused

Harjutus 1(nimisõnad), harjutus 2(omadussõnad), harjutus 3(asesõnad), harjutus 4(arvsõnad)

 

Video - pikk - https://www.youtube.com/watch?v=IA2mdQNoWGg 

Video - venelane - https://www.youtube.com/watch?v=SN-VNVwGBX0 

 

 

kääne

küsimused

käändelõpp

1. Nimetav (nominatiivi)

mis? kes? (mikä? kuka? mitkä? ketkä?)

-

2. Omastav (genetiivi)

mille? kelle? (minkä? kenen?)

-

3. Osastav (partitiivi)

mida? keda? (mitä? ketä?)

-t, -d

4. Sisseütlev (illatiivi)

millesse? kellesse? kuhu? (mihin? keneen?)

-sse, lühike sisseütlev

5. Seesütlev (inessiivi)

milles? kelles? kus? (missä? kenessä?)

-s

6. Seestütlev (elatiivi)

millest? kellest? kust? (mistä? kenestä?)

- st

7. Alaleütlev (allatiivi)

millele? kellele? kuhu? (mille? kenelle? mihin?)

-lle

8. Alalütlev (adessiivi)

millel? kellel? kus? (millä? kenellä? missä?)

-l

9. Alaltütlev (ablatiivi)

millelt? kellelt? kust? (miltä? keneltä? mistä?)

-lt

10. Saav (translatiivi)

milleks? kelleks? (miksi? keneksi?)

-ks

11. Rajav (terminatiivi)

(kuni) milleni? kelleni? (esim. mihin asti?)

-ni

12. Olev (essiivi)

millena? kellena? (minä? kenenä?)

-na

13. Ilmaütlev (abessiivi)

(ilma) milleta? kelleta? (esim. ilman mitä?)

-ta

14. Kaasaütlev (komitatiivi)

(koos) millega? kellega? (esim. kenen kanssa?)

-ga

 

NI-NA-TA-GA (rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev) käänetes on pronoomenid ja adjektiivid omastavas käändes (genetiivis).

Näiteks: selle ilusa majani, selle ilusa majana, selle ilusa majata, selle ilusa majaga

 

- Kohast (ka veidi abstraktsemas mõttes) rääkides kasutame küsimusi kuhu? kus? kust?

Näiteks: Kuhu sa lähed? - Lähen poodi.  AGA Millesse sa usud? - Usun sõprusesse.

Ma oli Küprosel. - Kus sa olid? AGA Käänete moodustamises eksitakse sageli. - Milles eksitakse sageli?

Kust ma saan vaadata näiteid? - Sõnaraamatust? AGA Millest sa unistad? - Unistan lumest.

 

NIMISÕNAD EHK SUBSTANTIIVID

 

- Paljudest väga tavalistest sõnadest kasutatakse ainult lühikest sisseütlevat.

Soome, kappi, lumme, tuppa, pähe

Vaata NÄITEID

 

Harjutus 1.

  1. Peeter läheb pärast loengut otse (kodu) ……………………………. 
  2. Ta kolis õppimise tõttu (suur linn) ……………………………………..
  3. Panin puud (ahi) ……………………………………………….
  4. Turistid lähevad (muuseum) ……………………………………. ja (park) ………………
  5. Võtsin takso, et sõita (lennujaam) ……………………………………….
  6. Keegi ei taha (sõda) ……………………………………………minna 

10.Tulge enne (tuba) …………………………….. ja siis võite (õu) ………… minna.

11. Luuletused jäävad mulle kergesti (pea) ……………………………………………..

12. Auto jäi (lumi) ……………………………………………..kinni.

13.Ootan, kuni saab (meri) …………………….. ujuma minna.

14. Sõrmus kukkus (vesi) ………………………………….

15.Pange lilled (vaas) …………………………………………..

16. Reisijad astusid (buss) ………………………………………….

17. Lapsed jooksid (maja) ………………………………………..

18. Auto tõusis vaevaliselt (mägi) ……………………………………………………….

 

KV: partitiiviga ühesugune: kooli, suu-suhu; suur-suurde, keel-keelde; konsonant kahekordistub – see on elav, nt klubi-kluppi

 

KÄÄNETEVAHELISED SEOSED - TABEL

 

- Mitmuse nominatiivi lõpus on alati-d.

Paljudes sõnades sõltub viimasest tähest see, kas tegemist on nominatiivi või partitiiviga

Näiteks: need raamatuD, mitu raamatuT, ilusad autoD, kaks autoT

 

- Eesti keeles on de/te-mitmus ja i-mitmus

de/te-mitmus on kõigil käändsõnadel, i-mitmust osades sõnatüüpides ja kõigis käänetes ei kasutata.

 

de/te-mitmus, tüvi moodustatakse tavaliselt (aga mitte alati) ainsuse partitiivi järgi (vaata ka SIIT lk 6):

1) (ainsuse osastav) maad – (mitmuse omastav) maade ... maadesse, maades jne

2) (ainsuse osastav) pead – (mitmuse omastav) peade ... peadesse, peades jne

3) (ainsuse osastav) vana – (mitmuse omastav) vanade ... vanadesse, vanades jne

4) (ainsuse osastav) kooli – (mitmuse omastav) koolide ... koolidesse, koolides jne

5) (ainsuse osastav) keelt – (mitmuse omastav) keelte ... keeltesse, keeltes jne

6) (ainsuse osastav) raamatut – (mitmuse omastav) raamatute ... raamatutesse, raamatutes jne

7) (ainsuse osastav) hammast – (mitmuse omastav) hammaste ... hammastesse, hammastes jne

8) (ainsuse osastav) mõtet – (mitmuse omastav) mõtete ... mõtetesse, mõtetes jne

10) AGA (ainsuse osastav) autot – (mitmuse omastav) autode ... autodesse, autodes jne

 

i-mitmuson alati siis, kui mitmuse osastava lõpus on -id (vaata ka SIIT lk 6):

1) 1-silbilised astmevahelduseta sõnad, mille lõpus on pikk vokaal: maa (maa – maad) – maid ... maile

2) 3-silbilised astmevahelduseta sõnad: raamat (raamatu - raamatut) - raamatuid ... raamatuis

3) 4-silbilised astmevahelduseta sõnad: huvitav (huvitava - huvitavat) - huvitavaid ... huvitavais

4) 2-silbilised astmevaheldusega sõnad, milles on ülipikki häälikuid: valge (valge - valget) - valgeid ... valgeist

5) astmevahelduslikud sõnad, mille omastav kääne on tugevas astmes: hammas (hamba – hammast) – hambaid ... hambaist

 

Huvi korral võib vaadata lisaks SIIT (Kuidas sõnu käänata 3;  Seosed käändsõna vormide vahel 5)

 

Eesti keel on pigem ainsuskeel, selle kohta võib lugeda SIIT.

 

Harjutus 2.

Kirjuta juurde ainsuse osastav ja mitmuse omastav kääne

Näide: sõber - sõpra - sõprade

1) külapood

2) töökäsi

3) harjavars

4) peokleit

5) pajakaas

6) tagamõte

7) jalgratas

8) sõudepaat

9) okaspuu

10) rõduaken

 

Harjutus 3.

Kasuta sõnu mitmuse õiges käändes.          

  1. Lastele meeldib kuulata muinasjutte (imed) ...............................................             
  2. Sa pead vastama kõigile (kõned) …………………………………………………………….               
  3. Tegelikult võib moosi keeta ka (hapud marjad) ...........................................            
  4. Missugune oleks rannik ilma (need kaljud) ……………………………………………?               
  5. Vanad hooned renoveeriti (nüüdisaegsed bürood) ....................................               

10.Mulle pakub lõbu (rasked ülesanded) ................................... lahendamine.            

11.Jookseme võidu (need suured kivid) ………………………………………………………...            

12.Lapsed on huvitatud (lastesaated) .............................................................., täiskasvanud aga (filmid ja spordiülekanded)………………………………………………

13.(Need kenad väikesed tüdrukud) ………………………………………………………………………. emad istuvad esimeses reas.    

14.(Need kenad väikesed tüdrukud) ……………………………………………………………………………. on koos laulnud juba üle aasta.     

15.Ilma (need kenad väikesed tüdrukud) ………………………………………………………………….. oleks õhtu olnud igav.    

16.Pean puhkusele sõitma (need rasked kohvrid) …………………………………………………….

17.Me peseme (suured pannid ja sügavad potid) …………………………………………………………. spetsiaalse nõudepesuvahendiga.      

18.Meie kliimas ei saa hakkama ilma (soojad mugavad vettpidavad talvesaapad).................................................................................................................

 

 

MITMUSE OSAS mäng - http://www.kubbu.com/a1/36137_mitmuse_osastav_2 (lohista sõna õigesse rühma)

http://www.kubbu.com/a1/36138_mitmuse_osastav_3 (lohista sõna õigesse rühma)

 

Harjutus 4.

Moodusta mitmuse osastav kääne.   

  1. Asutuse juht tervitas kõikide töötajate (abikaasad)... 
  2. Tahtsin lossis näha kõiki (toad)         …     
  3. Meie maja taga kasvab palju (kuused) …             
  4. Enne kooliminekut ei tundnud laps (tähed) …                
  5. Kas teise (mõtted) … on võimalik lugeda?             
  6. Kes läheb (võistlused) … vaatama?
  7. (Soodustused) … tehakse vanematele, kes kasvatavad (väikesed lapsed)...      
  8. Nad korjavad (tühjad pudelid) …                          
  9. Lapsel oli nii (rohelised) … kui (punased õhupallid).               
  10. Mul on lauakatmise jaoks vaja (noad, kahvlid, lusikad, tassid, taldrikud) ...

             

Kirjuta sulgudes olev sõna vastavas käändevormis.

Pilvitul (öö, ains. alalütlev k.) … paistab taevas loendamatu hulk (täht, mitm. osastav k.) .... Ometi on astronoomid need (täht, mitm. nimetav) … siiski üle lugenud. Palja (silm, ains. kaasaütlev k.) … võib meie taevas näha ligi 3000 (täht, ains. osastav k.) … Neid on tõesti hästi palju, aga veel rohkem on (maailmaruum, ains. seesütlev k.) … neid (täht, mitm. osastav k.) ..., mida astronoomid näevad vaid suurte (teleskoop, mitm. kaasaütlev k.) … Ja isegi nemad ei näe veel kõiki (täht, mitm. osastav k.) …

 

Keeruline käändsõnade rühm on ik-lõpulised sõnad.

Õnnelik/lugemik-tüüp: ainsuse nominatiivis 2 silpi ja tugev aste (lik-, mik-, nik-, ndik-, stik-liitega sõnad) või sõnad, kus ainsuse nominatiiv 3 või rohkem silpi

Liide -ik, aluseks nimisõna: õnn – õnnelik, kurb – kurblik, kunst - kunstnik

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

õnnelik

õnnelikud

MILLE? KELLE?

õnneliku

õnnelike (õnnelikkude)

MIDA? KEDA?

õnnelikku

õnnelikke (õnnelikkusid)

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

õnnelikusse=õnnelikku

õnnelikesse (õnnelikkudesse)

NB! Kõik -ik-lõpulised ei käändu niimoodi, on ka õpik-tüüpi sõnad

 

 

AINSUS

MITMUS

MIS? KES?

õpik

õpikud

MILLE? KELLE?

õpiku

õpikute

MIDA? KEDA?

õpikut

õpikuid

MILLESSE? KELLESSE? KUHU?

õpikusse

õpikutesse = õpikuisse

 

Harjutus.

  1. Tahtsime osta uusi (seelik) ……………………………….ja (kummik) ………………..
  2.  
  3. Otsin jõuluteemalist (ümbrik) ………………………………………………
  4.  
  5. Missuguseid (taldrik) ……………………………… sa otsid?
  6. Tutvusid eile noorte (kunstnik ja kirjanik) …………………………………………..
  7.  
  8. Eestis on olnud palju (mõisnik) ……………………………………….
  9. Koosolekule kogunes erinevate maade (suursaadik) ………………………………

10.Sain (asjalik) ………………………………….. abi (leidlik) ………………………………..

sõpradelt.

 

 

 

 

Nimi-, omadus- ja määrsõnaliited:

  • -ik, õpik:õpiku:õpikut:õpikusse; õpikud:õpikute:õpikuid:õpikutesse=õpikuisse
  • -nik (-mik), kirjanik:kirjaniku:kirjanikku:kirjanikusse=kirjanikku; kirjanikud:kirjanike (kirjanikkude):kirjanikke:kirjanikesse (kirjanikkudesse)
  • -stik, sõnastik:sõnastiku:sõnastikku:sõnastikusse=sõnastikku; sõnastikud:sõnastike (sõnastikkude):sõnastikke:sõnastikesse (sõnastikkudesse)
  • -ndik, tasandik:tasandiku:tasandikku:tasandikusse; tasandikud:tasandike (tasandikkude):tasandikke:tasandikesse (tasandikkudesse)
  • -lik, korralik:korraliku:korralikku:korralikusse=korralikku; korralikud:korralike (korralikkude):korralikke:koralikesse (korralikkudesse)
  • -likkus, korralikkus:korralikkuse:korralikkust:korralikkusesse; (korralikkused)
  • -stikku, vastastikku
  • -stikune, vastastikune:vastastikuse:vastastikust:vastastikusesse; vastastikused:vastastikuste:vastastikuseid:vastastikustesse

 

Kirjuta õigesti.      

  1. Selle teksti leiad oma (lugemik) ...      
  2. (juhuslik) … otsuse mõju võib osutuda (saatuslik) ...        
  3. Selle probleemi lahendamiseks piisab sinu (heatahtlikkus) ...   
  4. Lapsed on väga (püüdlik) ...      
  5. (seelikud) ... pikkus muutub aja jooksul         
  6.  
  7. Tavaliselt korjan metsmaasikaid (lagendikud) ...
  8.  
  9.  

10.(päevikud) ... hakati tõsisemalt suhtuma.    

11.Saalis jagati (aednikud) ...nõuandeid.

12.Sellel ballil autasustati (kirjanikud ja kunstnikud) ...

13.Me teeme (vastastikune kasulik) … tööd.     

14.Laual oli läbisegi (õpik ja taldrik) ...

15.(ettevõtlikkus)... on elus kasu.

  1.  

 

  1. Selle teksti leiad oma (lugemik) LUGEMIKUST.
  2. (juhuslik) JUHUSLIKU otsuse mõju võib osutuda (saatuslik) SAATUSLIKUKS.
  3. Selle probleemi lahendamiseks piisab sinu (heatahtlikkus) HEATAHTLIKKUSEST.
  4. Lapsed on väga (püüdlik) PÜÜDLIKUD.
  5. (seelikud) SEELIKUTE pikkus muutub aja jooksul
  6. Saalis võis kohata vaid (õnnelik ja sõbralik) ÕNNELIKE JA SÕBRALIKE nägudega inimesi.
  7. Tavaliselt korjan metsmaasikaid (lagendikud) LAGENDIKEL
  8. Liigse (tagasihoidlikkus) TAGASIHOIDLIKKUSEGA pole mõtet kiidelda.
  9. Naabrid esitasid (vastastikused) VASTASTIKUSEID süüdistusi.
  10. (päevikud) PÄIVIKUTESSE=PÄEVIKUISSE hakati tõsisemalt suhtuma.
  11. Saalis jagati (aednikud) AEDNIKELE nõuandeid.
  12. Sellel ballil autasustati (kirjanikud ja kunstnikud) KIRJANIKKE JA KUNSTNIKKE.
  13. Me teeme (vastastikune kasulik) VASTASTIKUSELT/VASTASTIKKU KASULIKKU tööd.
  14. Laual oli läbisegi (õpik ja taldrik) ÕPIKUID JA TALDRIKUID.
  15. (ettevõtlikkus) ETTEVÕTLIKKUSEST on elus kasu.

 

ASESÕNAD EHK PRONOOMENID

Asesõna äratundmise harjutus - http://www.miksike.ee/en/gtests.html?test=6437&start=1 

 

Ulatuslik materjal erinevate asesõnade käänamisest ja kasutamisest.

 

Pea meeles, et

- isikuliste asesõnade (personaalpronoomenite) lühivariandid on lauserõhutus kohas tavalisemad kui pikad vormid.

nt Täna ma tulen koju kell 6. Kellena su vend töötab?

Isikuliste asesõnade käänded (ka lühivormid) SIIN (lk 8)

 

- kasuta asesõna OMA, kui lauses on sama tegija ja omistaja. OMA võib viidata nii elusale kui ka elutule tegevuse subjektile.

Läksin reisile oma abikaasaga. (mina – minu naine)

VÕRDLE! Naaber läks reisile minu abikaasaga. (naaber – minu naine)

Sa võta oma asjad kaasa, kui minema hakkad.

Töö võlus mind oma keerukusega.

 

- asesõna MISKI (MILLEGI, MIDAGI) sobib kasutada üksinda (Ma ei tea mitte midagi), koos adjektiiviga (Tahan midagi head), koos pronoomeniga (Ootasin sellelt loengult midagi muud), aga EI SOBI kasutada koos substantiiviga. Selles lauses kasutatakse sõna MINGI vorme ( Lehitsesin mingeid ajakirju. Mul pole mingit dokumenti kaasas).

 

OMADUSSÕNAD EHK ADJEKTIIVID

 

Eesti keeles on omadussõnal kolm võrdlusastet nagu soome keeles:

- algvõrre (väljendab omadust selle määra näitamata)

- keskvõrre ehk komparatiiv (näitab, et omadus esineb suuremal määral)

- ülivõrre ehk superlatiiv (näitab kõige suuremat omaduse määra)

 

Võrdlusastmete moodustamise kohta on materjal SIIN (lk 9 ja 10).

 

Lühikese ülivõrde vormid on keerulised ja tekitavad raskusi ka eestlastele, seepärast kasutatakse (eriti kõnes) rohkem kõige-ülivõrret. Selle moodustamisel on SUUR ERINEVUS SOOME KEELEST, nimelt eesti keeles on kõige + komparatiiv, näiteks kõige ilusam, kõige suurem, kõige töökam.

 

Asesõna ja omadussõna käänamine koos nimisõnaga

 

Tuletan veelkord meelde, et NI-NA-TA-GA käänetes jääb nii asesõna kui omadussõna omastavasse käändesse (genetiivi):

selle suure majani

nende tähtsate asjadena

(ilma) tolle ilusa autota

(koos) nende tarkade inimestega

 

Ülevaatlik tabel on SIIN (lk 7)

 

Omastavasse käändesse (genetiivi) jäävad ka pikkade numbrite esimesed osad:

1975. aastal - tuhande üheksasaja seitsmekümne viiendal aastal

28. juunini - kahekümne kaheksanda juunini, kui kuu on teada, võib öelda ka - kahekümne kaheksandani

 

Harjutus 6. Kirjuta järgmiste sõnade keskvõrre (komparatiiv):

  1. õudne
  2. hea
  3. nüri
  4. kollane
  5. vajalik
  6. pisike
  7. kare
  8. vilu
  9. soodne
  10. mõru
  11. mõtlik
  12. pehme
  13. puhas
  14. soe
  15. umbne

 

LISA II

Harjutus 1.

Kasuta sobivat pronoomenit, soovi korral saad abi komistuskivide leheküljel olevast ülevaatlikust materjalist. Osades lausetes on mitu võimalust.          

 

  1. Sellest loost ei tea ma ... 
  2. … meeskonna poolt sa oled?     

10.Ta ei olnud … tingimusel nõus rohkem töötama.   

11.Nad on koos mänginud ... orkestris, aga        viimane neist oli tuntum.           

12.Pärast kodust sünnipäeva jätkub pidu tavaliselt ... baaris.         

13.Õpetaja seletas …. tahvli ees, aga enamik õpilasi ei pannud üldse tähele.     

14.Kas sa tunned ... kena pikkade juustega poissi?     

15.Ma ei saanud ... aru, sest ta rääkis nii kiiresti.         

16.… inimesed seisid veel ukse taga. Aga saalis oli ainult … vaba koht.    

17.Nad armastasid … elu lõpuni.   

18.Siin on nii pime, et ma ei näe mitte ...

19.Peol olid kõik võõrad inimesed, ma ei tundnud ... 

20.Siin ei ole … võimalust kui otsast pihta hakata.      

21.Me käisime Peetriga … klassis ja hiljem olime ka ….          kursusel.      

22.Mul on olnud kaks inglise keele õpetajat, … olid väga ranged.  

23.Kas sul on pilte … klassikaaslastest?   

24.Kas sa oled … kuulnud meie uuest direktorist?      

25.Kui ma olin väike, oli mul täpselt .... koer     

26.Ta ei anna kunagi ...         laenu.

27.Siin ei ole ... küsimust, see töö tuleb lihtsalt ära teha.     

28.Mari ja Jüri saavad … hästi läbi.

29.Kuidas sa …. täna   tunned?       

30.… isiklikke asju ei räägita tavaliselt võõrale inimesele.     

31.Kirjutage üles … nimed, kes on matkast         huvitatud.   

32.Kas     te võiksite mulle öelda … isikukoodi?

33.… ilmaga ei sõida ükski laev      

34.Ta ei laena kunagi … raha.         

35.Korteris oli ainult üks diivan ja paar tooli, … mööblit polnudki.

36.Need on kaks väga huvitavat pilti, ma ostaksin need  ...  

37.Ärge muretsege, kohti jätkub ...

38.Delegatsioonis oli viis lätlast ja neli leedulast, aga mitte … eestlast.    

39.Head naabrid aitavad alati ...

40.Kõigil külalistel paluti ... tutvustada.  

41.Palun too poest … magusat.     

42.Kas te oskate … küsimustele vastata?                                   

43.Kes arvab ära, ... ma eile             sõitsin?         

44.Nad on nii sarnased, et ma ei tea, ... ma kokku leppisin. 

45.Seal ei olnud … tuttavat.

 

 

ARVSÕNAD EHK NUMERAALID

 

PÕHIARVSÕNAD

NIMETAV (NOMINATIIV)

OMASTAV (GENETIIV)

OSASTAV (PARTITIIV)

SEESTÜTLEV (ELATIIV)

RAJAV (TERMINATIIV)

üks

ühe

üht=ühte

ühest

üheni

kaks

kahe

kaht=kahte

kahest

kaheni

kolm

kolme

kolme

kolmest

kolmeni

neli

nelja

nelja

neljast

neljani

viis

viie

viit

viiest

viieni

kuus

kuue

kuut

kuuest

kuueni

seitse

seitsme

seitset

seitsmest

seitsmeni

kaheksa

kaheksa

kaheksat

kaheksast

kaheksani

üheksa

üheksa

üheksat

üheksast

üheksani

kümme

kümne

kümmet

kümnest

kümneni

üksteist(kümmend)

üheteistkümne

üht(e)teist(kümmend

=kümmet)

üheteistkümnest

üheteistkümneni

kaksteist(kümmend)

kaheteistkümne

kaht(e)teist(kümmend=kümmet)

kaheteistkümnest

kaheteistkümneni

kakskümmend

kahekümne

kaht(e)kümmend=

kümmet

kahekümnest

kahekümneni

sada

saja

sada=sadat

sajast

sajani

tuhat

tuhande

tuhandet

tuhandest

tuhandeni

JÄRGARVSÕNAD (järel punkt)

NOMINATIIV

GENETIIV

ALALÜTLEV (ADESSIIV)

esimene

esimese

esimesel

teine

teise

teisel

kolmas

kolmanda

kolmandal

neljas

neljanda

neljandal

viies

viienda

viiendal

kuues

kuuenda

kuuendal

seitsmes

seitsmenda

seitsmendal

kaheksas

kaheksanda

kaheksandal

üheksas

üheksanda

üheksandal

kümnes

kümnenda

kümnendal

üheteistkümnes

üheteistkümnenda

üheteistkümnendal

kaheteistkümnes

kaheteistkümnenda

kaheteistkümnendal

kolmekümnes

kolmekümnenda

kolmekümnendal

sajas

sajanda

sajandal

tuhandes

tuhandenda

tuhandendal

 

2014

2014. aastal

KUUPÄEV – mis kuupäev täna on? Mis kuupäeval ...?

15. november

15. novembril 1978. aastal

MITMUSLIKUD VORMID

  • 50. (viiekümnendad) aastad
  • 50.-60. (viiekümnendatel-kuuekümnendatel) aastatel
  • 70ndate (seitsmekümnendate) kirjandus

Harjutus 4.

 

  1. Järgmisel aastal kavatsen jääda Eestisse (kolm kuud) ......................................
  2.  
  3.  
  4.  
  5. Kauplus on homme erandlikult lahti (kell 9 – kell 21) ......................................

10.Tulen täna pärast (19) ....................................................................................

11.See film on tehtud (90. aastad) ........................................................................

12.Kas võiksime kokku saada (10, 12) ........................................ vahel?

 

 

RASKED SÕNAD - PARONÜÜMID JA "PULMASÕNAD"

 

Paronüümid

 

Paronüümidehk sarnassõnad on kõlalt sarnased, kuid erineva tähendusega sõnad, mis on sageli saadud samast tüvest, nagu näiteks käsitamakäsitlemakäsitsema. Just kõlalise sarnasuse tõttu võivad need vormid keelekasutajal segamini minna. Mõnikord võib aga sõnade vales tähenduses tarvitamine muuta lause mõtet. Loomulikult on mõned paronüümid rasked ka eesti keelt emakeelena kasutajana.

 

Kui soovid tutvuda näidetega, on sul võimalik valida kolme paronüümide loendi vahel:

lühem näidete loend   SEE ON PALJUNDUSES!

keskmise pikkusega loend

põhjalikum ülevaade

- õpilaste tehtud video :) - Eesti keel võhikutele - https://www.youtube.com/watch?v=0pDzAzTnzkE

LISA IV

Harjutus.

1. Päris ……………………………………………….. ei lahendanud seda ülesannet keegi (õigesti, õieti)

2. Millal Eesti jõuab Soomele …………………………………..? (järele, järgi)

3. Kes oskab seda masinat …………………………………………….? (käsitleda, käsitada, käsitseda)

4. …………………………………… mõtle, siis ütle! (ennem, enne)

5. Kolme kuuga suutsin õiged töövõtted täielikult …………………………………….. (omandada, omastada)

6. …………………………………………. mehi oli juba kohal. (enamus, enamik)

7. …………………………………. ei jõua ma oma töödega õigeks ajaks valmis. (vahel, vahest)

8. Mul oli hea …………………………………………. tutvuda tuntud lauljaga. (juhus, juhtum)

9. Taime- ja loomaliike eristatakse nende tunnuste ………………….. (järel, järgi)

10. Inimene peab oskama oma vigu ……………………………………….. (tunnustada, tunnistada)

11. Neid probleeme tuleks põhjalikult ……………………………………. (käsitseda, käsitada, käsitleda)

12. Koosolekul ………………………………………. need, kes oli juhatusse valitud. (loetleti, loendati)

13. Palun loe hoolikalt ………………………………….., enne kui tööle hakkad. (juhist, juhendit)

14. Tema kujunemisel …………………………………. tähtsat rolli keskkond. (etendas, edendas)

15. …………………………………… ootate veel mõne minuti? (vahest, vahel)

16. Ainult aeg näitab, kas oleme toiminud ………………………………. (õigesti, õieti)

17. …………………………………. õpin kokaks kui autojuhiks. (enne, ennem)

18. Ta ei teadnud, mida ta ……………………………….. mõtles, kui nii ütles. (õieti, õigesti)

 

PULMASÕNAD

 

Kui soovid, proovi teha "pulmasõnade" ristsõnu. Kahjuks ei ole ma leidnud netist ühtegi head raskete sõnade loendit.

 

pulmasanat1

pulmasanat2

 

NEED g-k-kk harjutused! Vähemalt üks!! Paljundus olemas! 

KIRJUTA g-k-kk, b-p-pp, d-t-tt (LISA I) - http://www.ut.ee/keeleweb2/kursused/peatuekk-1-haeaeldusharjutusi-kesktasemele/1183-harjutus-ii-i ja edasi 

 

 

Comments (0)

You don't have permission to comment on this page.