Komistuskivid I – häälikuortograafia, ortograafia põhireeglid, sõnavara, aja väljendamine
Komistuskivid II – käändsõnad: nimisõnad, asesõnad, omadussõnad ja arvsõnad
Komistuskivid III – pöördsõnad, lauseõpetus, väiksed sõnad (ühend- ja väljendtegusõnad (e-kursus))
MIS ON RASKE?
HÄÄLIKUORTOGRAAFIA
Etteütlus
- Miku korteri ukse lukk oli katki läinud.
- Mikk jäi tuppa luku taha.
- Luku parandamise lugu on pikk.
- Mul on lootus järgmisel nädalal puhkusele pääseda..
- Keskkooli orkester mängis marssi.
- Laudki oli puhtaks pühitud.
- Ootame kõiki kursusele eesti keelt õppima.
- Iga õpitud keel võib elus abiks olla.
- Turiste meelitab Soome puhas loodus.
- Põder sattus hätta.
- Triikimist ootas kortsus särk.
- Leidsin pudeleid ja purke.
- Lapsed jooksid majja.
- Miks sa hiilid niimoodi?
- Müüja oskab kaupa müüa.
- Eile olid merel kõvad tuuleiilid.
Tähestik ja häälikud
a, b, c, d, e, f, g, h, i, j, k, l, m, n, o, p, q, r, s, š, z, ž, t, u, v, w, õ, ä, ö, ü, x, y
Helilised:
- täishäälikud ehk vokaalid – a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü
- kaashäälikud ehk konsonandid – l, m, n, r, v, j
Helitud:
kaashäälikud ehk konsonandid – g, b, d, k, p, t, s, h, f, š, z, ž
Vokaal õ õigeks hääldamiseks on näiteks niisugune juhend: häälda u ja vea huuled laia naeratusse, aga hoia keel paigal. :) Ja alati võib öelda, et olete Saaremaalt või Hiiumaalt, sealsetes murretes vokaal õ-d ei ole.
http://kultuur.postimees.ee/3839155/onne-koigile-o-taht-saab-tana-200-aastaseks
Õ hääldamisest ja kirjutamisest - http://vikerraadio.err.ee/v/keelesaade/saated/607d89cd-153c-4bb0-8d97-87e37e6b13ba/keelesaade-o-haaldamisest-ja-kirjutamisest
PANE TÄHELE! Eesti keeles ei ole g, b, d helilised! Seda tuleb arvestada nii hääldamisel kui näiteks liite -ki/-gi liitmisel!
Välted ehk häälikupikkused
|
Lühike häälik (I välde)
|
Pikk häälik (II välde)
|
Ülipikk häälik (III välde)
|
|
sama
|
saame
|
Saama (samamoodi on kõik vokaalid)
|
|
kali
|
kallis
|
kallid
|
|
urin
|
vurrid
|
vurre
|
|
kamin
|
kammid
|
kamme
|
|
kana
|
kannud
|
kanne
|
|
asi
|
kassid
|
kasse
|
|
ehe
|
tsehhid
|
tsehhe
|
|
kava
|
-
|
kavva
|
|
maja
|
-
|
-
|
|
-
|
pilafi
|
pilaff, pilaffe
|
|
-
|
dušid
|
dušš, dušše
|
|
lugu
|
luku
|
lukk, lukke
|
|
koda
|
kotid
|
kott, kotte
|
|
tibu
|
tipud
|
tipp, tippude
|
Mõnes ühesilbilises sõnas kirjutatakse viimane häälik ühe tähega, ehkki hääldub pikalt: mul, ma, jah
PANE TÄHELE! Eesti keeles on kolm häälikupikkust: I, II ja III välde. II ja III välde kirjutatakse ühte moodi (välja arvatud klusiilid), hääldatakse erinevalt. Kui g-k-kk, b-p-pp või d-t-tt on vokaalide vahel, siis kirjutatakse nii, nagu on tabelis näidatud. Mittekeeleteaduslikult võib öelda, et kui soomlane tahaks vokaalide vahele kirjutada k, p, t, peab eesti keeles olema g, b, d, näiteks siga, taba, pada.
Konsonantühendi kirjutamisel on oma reegel, seda tuletame meelde järgmises tunnis.
Kahe vokaali ja täishäälikuühendi ehk diftongi järel kirjutatakse III välte k, p, t ühe tähega: kook, niita, kiita, kõiki, paati. Erand: poiss (poisi, poissi, poisse).
TÄPSEMALT VÕIB UURIDA SIIT ja SIIT
Hääldamisest
Eesti keele õigekirjas kehtib foneetiline printsiip, see tähendab kirjutame nii, nagu hääldame.
AGA
- eesti keeles on PALATALISATSIOON EHK PEENENDUS: palk - palgi, hall - halli, sall - salli, loll - lolli, nunnu Võid kuulata ka KEELESAADET.
http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/28297/omasnad_ja_tuletised.html
- ei hääldata h sõna alguses, kuigi kirjutatakse. Mõnikord eristab sõnu - allikas - hallikas, arutama - harutama
http://www.taskutark.ee/m/h-sona-algul/?auth=dGFza3V0YXJr NB!!
http://www.slideshare.net/pallur63/h-sna-algul-1963965 VALI ÜKS! EI TÖÖTA!
http://www.kubbu.com/student/?i=1&a=61322_h_s_na_alguses
Learningapps harjutus - http://learningapps.org/view1235780 tähendus!!
- kirjutame üü, hääldame üi: müüa, lüüa, süüa, müüakse, lüüakse, süüakse, hüüa, püüa; üi - ainult rüiu ja süit
- kirjutame jj, hääldame ij: majja, ojja, ajju
- hv hääldub peaaegu nagu f: kohv, kahvel, kohver, krahv, trühvel
- ji – ainult sõnas projitseerima (mujal tuleb erand – tühi- tühja – tühj(i)e)
Eesti keeles ei ole vokaalharmooniat, ö, ä, ü, õ esinevad ainult 1. silbis. Erand: aitäh ETÜMOLOOGIA
KUULA lauseid - http://www.ut.ee/keeleweb2/kursused/peatuekk-1/1217-harjutus-vii-i - ja märgi lünka, kas sõnas on mõni häälik palataliseeritud (jah) või mitte (ei)
|
1. Aprillis (jah) viidi (...) kassid (...) suvilasse (...) .
|
|
2. Kole (...) hunt (...) närib konti(...) .
|
|
3. Lambal (...) olid (...) villa (...) all (...) suured villid (...) .
|
|
4. Sale (...) Saale (...) ei salli (...) grillliha (...).
|
|
5. Panen (...) pannile (...) kolm (...) kapsarulli (...).
|
|
6. Selles (...) hotellis (...) on kallid (...) kellad (...).
|
|
7. Pane (...) lapsele (...) lutt (...) suhu, et ta kuss (...) oleks!
|
|
8. Sant (...) pani (...) kotad (...) kotti (...) ja läks tiiki (...) jalgu (...) pesema.
|
http://www.slideboom.com/presentations/883562/H-s%C3%B5na-alguses
NB! http://e-ope.khk.ee/ek/2012/eesti_keel_1/i_ja_j.html
Harjutus. Kirjuta sulgudesse h, i, j, ij või jj. Kui midagi pole vaja juurde lisada, jäta sulud tühjaks.
Teekäi+jad maiustasid sarvesaiadega.
Külalised kutsuti aiamajja.
Lauri hiilis vaikselt tuppa ja kustutas tule.
Küsi+ja suu pihta ei tohi lüüa.
Seda probleemi peame veel arutama.
Ma ei saa aru, millega ma oma püksiharu ära olen määrinud.
Veel palju maad käia.
Ost+ja küsis müü+jalt, mitu jäätist osta kolmele maiale lapsele.
Kuusk on igihaljas okaspuu.
Kus tegijaid, seal nägijaid!
Minu tuba on küll väike, kuid hubane.
Teeninda+jad väärivad preemiat.
Eesti keele ortograafia põhireeglid
1. Kaashäälikuühendis ehk konsonantühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega.
Nt kuplid, aktus, purke, värske, monarh
Võib öelda, et kaashäälikuühendi kirjutamise reegel läheb vastuollu sellega, et eesti keeles kirjutame nii, nagu hääldame. Kui II ja III välte hääldamisel peaks kirja panema kaks tähte, siis kaashäälikureegel seda ei luba. Lohutuseks niipalju, et eestlased teevad ise vigu ja koolis õpetatakse lastele raskete (III välde vastuolus kaashäälikuühendireegliga) sõnade kirjutamist. :)
Erandid. Ükski täht ei lange sõnast välja, see tähendab kaashäälikuühendis võib kõrvuti olla kaks (mõnikord kolm) samasugust tähte:
1) liide -gi/-ki ees - tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki;
2) sõnade liitumisel – keskkool, võrkkiik, plekkkatus, pappkarp, allkiri;
3) liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb – õhkkond, keskkond, modernne, kompleksseid;
4) l, m, n, r järel olev s, kui samaaegselt on täidetud kaks tingimust:
- s on ülipikk (III välde) – marss, pulss, simss, nüanss;
- s-le ei järgne kaashäälikut – marssida, aga mäslema (põhireegi järgi).
2. Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval k, p, t (lahke, kopsima, peatselt), heliliste kõrval g, b, d (kõrvaldas, õmmeldi, kaergi)
Erandid. Helitu hääliku kõrval võib olla g, b, d
1) liitsõnades: umbkaudu, raudtee, kingsepp
2) liite ees: jalgsi, valdkond, kodakondsus,
3) sama sõna erinevates muutevormides: leidma – leidsin, kärbsed – kärbsed, moodne - moodsad
AGA tüve algkuju ei säili astmevahelduse korral rg:rk - ärgas:ärksa, ergas:erksa, tõrges: tõrksa; lb:lp - hõlbus:hõlpsa
4) võõrsõnades: absoluutne, anekdoot, vodka, röntgen
Kahe täishääliku ja täishäälikuühendi ehk diftongi järel kirjutatakse III välte k, p, t ühe tähega: kook, niita, kiita, kõiki, paati
Erand: poiss (poisi, poissi, poisse)
Ka see on eestlastele endale raske "reegel", sest väga paljud kirjutavad näiteks KÕIKKE, peab olema muidugi KÕIKE.
Täpsemalt SIIN.
NB!
KORDAMISEKS
- Harjutus (rg - rk)
- Harjutus (ng - nk)
- Harjutus (ld - lt)
Kirjuta lünka õige sulghäälik (-g, -k, -kk, -p, -pp, -d, -t, -tt), Kahtluse korral vaata ka õigekeelsussõnaraamatust - http://www.eki.ee/dict/qs/
-
Igas olukorras tuleks oma põhimõ(..T.)etele truuks jääda.
-
Töögru(.P..)i ettepanekuid toetasid kau(.D..)selt ka eksper(.D..)id.
-
Tun(.D..)sin oma sõnade pärast piinli(.KK..)ust.
-
Püü(.D..)ke vältida asju, mida te ül(.D..)se ei vaja.
-
Nii õu(.D..)set filmi saab vaadata vaid rau(.D..)sete närvidega inimene.
-
Koolis õ(.-..)petatakse meid oma mõ(.TT..)eid avaldama ja eesmärK(...)e saavutama.
-
Seda kõi(.K..)e on liiga palju.
-
Selliste süüdistuste esitamine on mõ(.TT..)etu. MÕTE - MÕTTE
-
Lõ(.PP..)enud aastat iseloomustab moo(..D.)sa muusika kontser(.T..)ide suur arv.
SENT - SENDI - SENTI
SENDID - SENTIDE - SENTE
-
Kulutasime lii(..G.)selt aega jal(..G.)si liikudes.
Kas üks või kaks tähte? Kui peab olema kaks tähte, kirjuta sulgudesse juurde.
-
Võt(..-.)sime kohvi
-
ei õp(.P..)inud värs(S...)e pähe
-
tantsime vals(.S..)i
-
korjasid küp(..-.)seid kirs(.S..)e
-
astus kesk(.K..)ooli
-
lep(.-..)lik tallin(.-..)lane
-
maitsvad pan(.N..)koogid
-
madalrõhk(..K.)ond tõi kaasa ras(.-..)ked pilved
-
bus(.S..)+ki saabus varsti rist(.T..)eele
- sõit(..-.) rat(.T..)aga
Lisa sõna lõppu -gi või -ki.
-
Kohv... oli jahtunud.
-
Täna nad lähevad... koolimajja juba varakult.
-
Pole lootust..., et ilm paraneks.
-
Pole siin keda...
-
Selgus, et nad jõudsid... õigeks ajaks.
-
Ta ei öelnud aitäh...
-
Meri... pole veel jääs.
-
Mul polnud kellelt... nõu küsida.
KIRJUTA g-k-kk, b-p-pp, d-t-tt (LISA I) - http://www.ut.ee/keeleweb2/kursused/peatuekk-1-haeaeldusharjutusi-kesktasemele/1183-harjutus-ii-i ja edasi
VALIK SÕNU
Harjutus.
Tee iga sõnaga lühike näitelause. Osa sõnu on mitme tähendusega, kui oskad, tee mitu näitelauset.
Hea, hästi, mitte, terve, otsa (otsas, otsast), kohal (kohale, kohalt), vastu, ümber, ringi, oma, mingi, miski (midagi), võima, saama, jääma, muutuma
AJA VÄLJENDAMINE
AJAVÄLJENDITES kasutatakse
1. nimisõnu (substantiive) – nt esmaspäev, teisipäev, kolmapäev, neljapäev, reede, laupäev, pühapäev, aasta, kuu, päev, tund, minut, sekund, kevad, talv, suvi, sügis; terve aasta, aasta otsa
2. (aja)määrsõnu (adverbe) – nt üleeile, üleeilseks, eile, eilseks, täna, tänaseks, homme, homseks, ülehomme, ülehomseks, ammu, kaua, kauaks, tihti, sageli, vahel, (haru)harva, alati, (mitte) iial/iialgi, (mitte) kunagi, ükskord, äsja, varsti, praegu, nüüd, kohe, enne, pärast(poole), vara, hilja, hiljuti, viimati, tänavu, mullu, peatselt
Võrdlusastmed
hilja – hiljem – kõige hiljem
vara – varem – kõige varem
kaua – kauem(ini) - kõige kauem(ini)
sageli – sagedasti – sagedamini – kõige sagedamini
harva – harvem – kõige harvem
aegsasti – aegsamini – kõige aegsamini
3. arvsõnu (numeraale) – nt kolmeks tunniks, 6. mail
4. loomulikult on sageli abiks kaassõnad (pre- ja postpositsioonid):
- Omastavat käänet nõudvad tagasõnad (genetiiviä vaativat postpositiot) EEST, TAGASI (sitten), JOOKSUL (aikana), PÄRAST (kuluttua), EEL (tullen).
Kohtusime aasta EEST. = aasta TAGASI
Helista mulle homse päeva JOOKSUL.
Kohtume aasta PÄRAST.
Õhtu EEL muutus ilm jahedaks.
- Seestütlevat käänet nõudvad tagasõnad (elatiivirektioiset postpositiot) SAADIK (saakka), PEALE (lähtien), ALATES (alkaen)
Hommikust SAADIK oli ta seda oodanud.
Sellest päevast PEALE on ta töötu.
Maikuust ALATES olen Eestis.
- Osastavat käänet nõudvad eessõnad (partitiivia vaativat prepositiot) ENNE (ennen) ja PÄRAST (jälkeen)
ENNE eksamit ta närveerib.
PÄRAST tööd lähme sööma.
Erinevused aja väljendamisel
1. Olevat käänet (essiivi) (-na) ei kasutata aja väljendamisel, eesti keeles on võimalik aega väljendada
- alaütleva (adessiivi) käändega: LAUPÄEVAL, ÕHTUL, KEVADEL, SEL AASTAL
- seesütleva (inessiivi) käändega: JAANUARIS
- NB! kääne muutub: Kohtume NOVEMBRIS (=NOVEMBRIKUUS) laupäeviti, ainult 3. NOVEMBRIL ma ei saa.
2. Ajaväljendites on kasutusel terminatiiv (-ni): esmaspäevast kolmapäevaNI, kella kuueNI. mis ajast mis ajaNI
3. Sõnal PÄRAST on mitu kasutamisvõimalust, ajaväljendites sõltub tähendus sellest, kas kasutatakse pre- või postpositsioonina või iseseisva adverbina:
PÄRAST kella kolme.
Kolme minuti PÄRAST.
PÄRAST(POOLE), Mul ei ole praegu aega, ma selle läbu PÄRAST(POOLE).
sellePÄRAST, Tahtsin sind näha, sellepärast tulin siia.
KA - Lumesaju PÄRAST (=tõttu) on liikluses kaos.
4. Soome keele seesütleva käände (inessiivi) asemel kasutatakse kaasaütlevat (komitatiivi) või postpositsiooni JOOKSUL niisugustes ajaväljendites, mis näitavad seda, kui kaua tegevus kestab.
Jõudsin kohale TUNNI AJAGA.
Maja ehitati AASTAGA = AASTA JOOKSUL.
Lennuk lendab Helsingist Tartusse 40 MINUTIGA.
Harjutus. Ava sulud õigesti.
-
(iga aasta) … oleme püüdnud teha vähemalt ühe matka Eesti looduskaunitesse kohtadesse.
-
(talv – kevad) … säästame matka jaoks raha.
-
(see suvi) ...otsustasime rännata Lõuna-Eestisse.
-
(15. juuli) ...asusimegi varakult teele.
-
Nagu tavaliselt, oli (juulikuu) ... ilm palav.
-
Jõudsime kohale (kolm tundi) ...
-
(kell 13 – kell 15) … tutvusime vaatamisväärsustega.
-
(kell 15) ... olime kõndimisest tüdinenud.
-
Edasi nautisime (see kaunis suvepäev) ...rannamõnusid.
-
(eelmine aasta) ... olin töötu, (järgmine aasta) … olen ehk tööl.
-
(mitu, tund) … jõuab Helsingist Tartusse?
-
(öö) ... inimesel tavaliselt magavad.
-
Olin tööl (esmaspäev, reede) ...
-
(see, öö) ... oli täiskuu.
-
Puhkuse (kolmas päev) … hommikul oli mul raske ärgata.
-
Pärast (kümnes päev) … olid kõik väsinud.
Harjutus. Lisa sobiv pre- või postpositsioon.
-
Ma pean vastama tema kirjale kümne päeva ...
-
Näeme siis kuu aja …
-
Ta on maikuust ... olnud pensionil.
-
… saunaskäiku tuleb toad ära koristada.
-
Aasta algusest ... sõidavad rongid uue graafiku järgi.
-
… seda kohtumist pole me teda enam näin
-
Aastate ... olid talved palju külmemad.
-
Ta on olnud haige kuu algusest ...
-
...homset pole mõtet vastust oodata.
-
Ma nägin teda kolme päeva ... .
-
Ta on lapsest ... olnud väga iseseisev.
-
...kolmapäevast kehtivad meil uued hinnad.
-
Kuu aja ... ei jõudnud ma midagi erilist ära teha.
- ... hommikusööki läheme linna vaatama.
LISA II Valik sõnu
Comments (0)
You don't have permission to comment on this page.